oma ajakirjandusekooli saanud ,,Sakala" juures ning pidas ennast Carl Robert Jakobsoni vaimseks pärijaks. Tal oli tekkinud kontakt kohaliku sotsialistliku ringiga, mille vahendusel omandas Jaak Järv teadmisi sotsialistlikust liikumisest. Jaak Järve ajaleht oli esimene, kus hakati käsitlema tööliste elu-olu, muidugi ainult niipalju, kui võimaldasid tsensuuriolud. Ajaleht osutas tähelepanu ka laiemaid kihte puudutavatele sotsiaalsetele vastuoludele, taunis säilinud pärisorjuslikke igandeid., ründas usupimedust ja astus tagasihoidlikult vastu ka venestamispoliitikale. Noor Eduard Vilde pidi ,,Virulase" toimetuses täitma mitmesuguseid kohustusi: tal tuli lugeda korrektuuri ja kleepida väljasaadetavatele lehtedele aadresse. Koos Vildega töötas ,,Virulase" juures lühikest aega ka Juhan Liiv. Eduard Vilde ja Juhan Liivi vastandlikud iseloomud ja erinevad kirjanduslikud maitsed põhjustasid omavahelisi vaidlusi, nende edasised vastuolud said alguse juba siis. 1885
valitsemise korra, võimuorganite liigi jaülesanded. See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahte asemele astus inimestetahteakt.Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasikodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid feodalismi igandeid. Kaotati valgete orjus,kuid Lõunas säilis neegrite orjus ja orjapidajate istandused suurenesid.26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”. 17 punktist koosnevdeklaratsioon algas sõnadega: “Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks.” Järgmine artikkelgaranteeris põhilised inimõigused: õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumisele
Kriitika ja enesekriitika printsiip tähtis oli, kuidas puudustest kõnelda. Tingimata pidi artiklis antama mingi lahendus, kriitika pidi olema nö edasiviiv, vaba sensatsioonitaotlusest. Kriitika toon sõltus eksimuste iseloomust. Stalini ajal oli kohustuslik ajalehtedes kriitikat teha ning siis avalikke kriitikavastuseid süüdiolijailt nõuda. Samal ajal võis laimu eest isegi vangi sattuda, teha paranduslikke töid või trahvi maksta kuni 100 rubla. Kritiseerida soovitati nn kodanlikke igandeid (ahnitsemist, tööpõlgust, intrigeerimist), aga ka nõukogude enda ühiskonna pahesid nagu sõnakõlksutamist koosolekutel, ürituste korraldamist linnukese pärast, ebakultuurset teenindamist... Põhimõtteliselt tohtis kritiseerida iga isikut, kuid tegelikult tuli ikkagi ette ajakirjanike tagakiusamist, vallandamist, kohtu alla andmist, kinnimõistmist kellel vägi, sellel võimus. Oli selge, et kritiseerida ei saanud parteikomiteed või täitevkomiteed
19.04.1775 toimunud lahingutega algas Iseseisvussõda P-Am-s. 4.07.1776 võttis II kontinentaalkongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. 2.1.1.Pariisi rahuleping 1783 Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasi kodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid feodalismi igandeid. Kaotati valgete orjus, kuid Lõunas säilis neegrite orjus ja orjapidajate istandused suurenesid. 2.2. 1776.a. Iseseisvusdeklaratsioon Esialgselt Thomas Jeffersoni koostatud, muudatused Benjamin Franklini ja John Adamsi poolt see versioon esitati 5-liikmelise komitee poolt Kongressile. Kongress tegi mõned muudatused, kuid üldjoontes säilus dokument Jeffersoni esitatud kujul. Absolutismivastase suunitlusega, kuulutas
annaabi.ee 
