Toitainete säilitamiseks tuleb leida õiged tingimused ja teha kõik, et toiduainete kvaliteet ei kannataks. Paljud toitained oksüdeeruvad õhuhapniku toimel, ei kannata temperatuuri kõikumist, UV-kiirgust, niiskust jne. Osad vitamiinid on kergemini omastatavad, kui neid on vähe kuumtöödeldud. Éi ole hea liigne keetmine või keetmine liiga suure veekogusega ja lahtise kaanega (toitainete kadu vette ja õhku) ning ka liigne jahvatamine (nt. mida rohkem jahvatatakse vilja kest ja iduosa, seda väiksem on B-vitamiini kompleksi sisaldus jahus). Pildi lisamiseks Pildi lisamiseks klõpsake klõpsake ikooniikooni Kasutatud kirjandus: Sirje Rekkor Anne Kersna Anne Roosipõld Maire Merits Toitlustuse alused Tallinn, 2008:20-22
Selle jahvatuse puhul püütakse juba esimel veskikividest läbilaskmisel saada jahu ja nii ka järgmisel jahvatusel. Sel viisil saadakse lihtjahu ja täisterajahu. Sordijahvatuse skeem. Terad ja kruubid sorteeritakse vastavalt endospermi sisaldusele. Jahu sorti moodustatakse kruupide jahvatamise ja seejärel jahu kontrollitakse. Jahu on jahvatusastmete järgi rühmadeks paigutatud. Täisterajahu on jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses kliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum. Lihtjahu on jahu, kus on kliid ja iduosad välja sõelutud. Kroovjahu on jahu, mille koostises on umbes 15% kliisid ja iduosakesi. Püülijahu ehk nisu-tuumjahu on väga peen jahvatis, kus on viljakesti ja iduosakesi 2-3%. Nisujahu jahvatusetüübid Tüüp 405. Tegemist kõige peenema tuumajahuga. Tüüp 550. On väga peene jahvatusega, värvus on puhas valge, millel kreemjas varjund. Tüüp 812
jahvatusastmega 2. tüüp 550, universaalne, sobib nii küpsetamiseks kui kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem 3. 4. 5. 6. tüüp 1700, tuhasus 2,1 %, täisterajahu. Selline jahu on hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata. Vaatamata hallikale toonile on täisterajahu bioväärtus suur, sest peale kiudainete on selles rohkem vitamiine, mineraalaineid ja iduosa rasva. Sellise jahu säilitamisel peab olema ettevaatlik, sest jahu rasvhapped kipuvad rääsuma ja maitse mõrkjaks muutuma . Nisujahus eristatakse 2 tüüpi valke: 1. ~15 % koguvalgust moodustavad tüüpilised tsütoplasmavalgud, vees lahustuvad ensüümid 2. 85 % koguvalgust on kleepvalk, gluteen - lahustumatud tera varuvalgud. Küpsetamisel moodustab see taigna struktuuri hoidva karkassi. Gluteen jaguneb
Tuhasus näitab jahul värvust. *Tüüp 405, kõige väiksema, tuhasisaldusega, valge, peene jahvatusastmega - küpsetised *Tüüp 550, universaalne, sobib küpsetamiseks, kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem *Tüüp 1700, täisterajahu. Hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata, on täisterajahu. Väärtus suur, sest peale kiudainete on selles rohkem vitamiine, mineraalaineid ja iduosa rasva. Sellise jahu säilitamisel peab olema ettevaatlik, sest jahu rasvhapped kipuvad rääsuma ja maitse mõrkjaks muutuma *Kaerajahu, tatrajahu, odrajahu *Mida väiksem on tüübi number, seda heledam on jahu ehk seda kõrgem on jahusort *Püül - kõige peenem. *Durumnisu = kõvateraline *Riisisordid:
Nisujahu säilitusaeg on 8 kuud. 8.4. Tangained Tangained on tangud, kruubid, helbed, manna ja kliid. Valmistatakse kõikidest teraviljadest ja kaunviljadest. Kruupe valmistatakse põhiliselt odrast ja need kujutavad endast lihvitud tuumasid. Helveste valmistamisel terad kooritakse, aurutatakse ja muljutakse valtside vahel laiaks, seejärel kuivatatakse. Mannat saadakse jahu jahvatamisel vaheproduktina. Kliid on terade koorimisel järelejäänud kestad koos iduosa ja aleuroonkihiga, sisaldades rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid. Odrast valmistatakse tangu, kruupe ja helbeid. Odratangud jagunevad olenevalt läbimõõdust jämedateks (üle 2 mm), keskmisteks (1.5...2 mm) ja peenteks (alla 1,5 mm). Erineva läbimõõduga osakestest koosnevat segu nimetatakse Lõuna-Eesti tangudeks. Nisust valmistatakse tangu, mannat, helbeid ja kliisid. Nisutangu saadakse kõvast nisust, mis jaguneb suuruse järgi põhimõtteliselt sama moodi kui eelmine. Nisutangud
annaabi.ee 
