koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte. Õige aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega, on äestamise mõju tagasihoidlik. Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5-2 lehe faasis. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi. Oraste äestamiseks sobib keskmise raskusega võrkäke. Iga mullaliigi ja kultuuri korral on mullaharimine erinev, mida tuleb arvestada. Kui põld on väga tugevalt umbrohtunud, võib selle jätta mustkesasse. Põhjendatud on see ainult siis, kui kesa hoitakse kevadest sügiskülvini mustana
viljadesse vett. Lõuna-Euroopasse ulatuvad vähesed. Meil kasvab lava- ja aiataimena harilik kurk (kuulub perek kurk), mida looduses enam ei esinegi, perek melon (neist valm siirupit, mett, seemnetest õli), perek arbuus, harilik kõrvits, suureviljaline kõrvits. * Enamasti üheaastased ronivad rohttaimed. * varieeruvus puudub! Ühesuguline õis, viietine, tolmukaid 5, õie alusel on meeketas, alumine sigimik, koosneb kolmest viljalehest, seemned on suured õlirohkete idulehtedega, vahelduvad lehed, ilma abilehtedeta. 31. SUGUKOND KORVÕIELISED: ÕIS JA ÕISIK * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed (seltsi kuulub üks sgk korvõielised). * Liike umbes 14 000 25 000, oleneb liigi kriteeriumitest, Eestis umbes 300 liiki, kui kaasata ka pisiliigid. See sgk on suurim kaheiduleheliste seas, hõlmab umbes 800 perekonda. Selline liikide
kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt või täielikult ümbritsetud lehetaolise, kaussja või toruja moodustisega (kuupulaga). Pähkel peidab eneses lihakate idulehtedega seemet, milline on rasvarikas (60-70 %), samuti sisaldavad valke (ca 10 %) ja suhkruid (ca 5 %). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks. Looduslikest liikidest on aretatud rohkesti õhemakoorelisi ja suurema rasvasisaldusega sorte (nimetatakse koondnimega fundukkideks), milliseid kasvatatakse lõunarajoonides. Sarapuude juurestik on hästi arenenud, tungides sügavale maasse. Liigid annavad kännuvõsu, paljundatakse nii seemnetega, kui ka vegetatiivselt
Corylus - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised kõrged põõsad ja keskmise kõrgusega puud. Perekonnas kuni 15 liiki, mis levinud Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas. Euroopas kasvab looduslikult 3 liiki, Eestis üks liik (C. avellana), sisse on meile toodud 6 võõrliiki. · Lehed hrl. südaja aluse ja kahelisaagja servaga laiovaalsed või äraspidimunajad ning näärmekarvase leherootsuga. · Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline lihakate idulehtedega õlirohke (6070%) pähkel, mida osaliselt kuni täielikult ümbritseb rohtjas ja lõhestunud servaga kotjas või torujas viljakate (kuupula ehk lüdi). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks · Perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses. Corylus avellana - Üldareaal langeb kokku hariliku tamme areaaliga, kuid on viimasest rohkem põhjasuunas ulatuv, kasvades Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning ulatudes kuni Väike-Aasiani
abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt või täielikult ümbritsetud lehetaolise, kaussja või toruja moodustisega (kuupulaga). Pähkel peidab eneses lihakate idulehtedega seemet, milline on rasvarikas (60-70 %), samuti sisaldavad valke (ca 10 %) ja suhkruid (ca 5 %). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks. Looduslikest liikidest on aretatud rohkesti õhemakoorelisi ja suurema rasvasisaldusega sorte (nimetatakse koondnimega fundukkideks), milliseid kasvatatakse lõunarajoonides. Sarapuude juurestik on hästi arenenud, tungides sügavale maasse. Liigid annavad kännuvõsu, paljundatakse nii seemnetega, kui ka vegetatiivselt
annaabi.ee 
