Down'i sündroom on kliiniliselt kõige kergemini äratuntav patoloogia ja ühtlasi ka kõige sagedasem vaimse alaarengu geneetiline põhjus lastel. John Langdon Down kirjeldas haiguse tunnuseid 1866.aastal, kuid haigus oli olemas juba ammu enne seda. John Langdon Down'i essee, mis originaalis ilmus Londoni haigla raportides Inglismaal, on tunnustatud kui varaseim detailne kliiniline kirjeldus sellest, mida Langdon kutsus ,,monogoliidseks idiootsuseks". Ta kirjeldab antud haiguse, millele hiljem anti tema nimi, põhilisi tunnuseid. Ükski tema kirjeldatud fenotüüpidest ei ole küll haiguse põhjustajaiks, kuid näo düsmorfismide kombinatioon on äratuntav ja spetsiifiline ning aluseks hilisemale uurimisele. Reiman, T. (2007). Down syndrome in Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Tekkepõhjused Downi sündroomi tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi
raha teistele, kui sai päranduse: teistel oli raha rohkem vaja kui temal; 5)ühiskonnas valis mees naise, kellel oli kõige suurem pärandus, M arvates pidi kooselu aluseks olema armastus, mitte mõistuse abielu. Põhiidee: "Ära lase endast üle trampida inimene saab teisi austada, kui ta austab iseennast" Pealkirja tõlgendus: 1) vürst oli täiuslik inimene, kes üritas alati head. Teised pidasid seda idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine veitsis) 4) lihtsameelsus. Mõskin käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõskini
positsioon; 4)kõrgklass hindas raha, Mõskin ei pidanud seda tähtsaks andis raha teistele, kui sai päranduse: teistel oli raha rohkem vaja kui temal; 5)ühiskonnas valis mees naise, kellel oli kõige suurem pärandus, M arvates pidi kooselu aluseks olema armastus, mitte mõistuse abielu. Põhiidee: "Ära lase endast üle trampida inimene saab teisi austada, kui ta austab iseennast" Pealkirja tõlgendus: 1) vürst oli täiuslik inimene, kes üritas alati head. Teised pidasid seda idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine veitsis) 4) lihtsameelsus. Mõskin käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõskini dilemma: 1)armastus 2) kohusetunne.
positsioon; 4)kõrgklass hindas raha, Mõskin ei pidanud seda tähtsaks andis raha teistele, kui sai päranduse: teistel oli raha rohkem vaja kui temal; 5)ühiskonnas valis mees naise, kellel oli kõige suurem pärandus, M arvates pidi kooselu aluseks olema armastus, mitte mõistuse abielu. Põhiidee: "Ära lase endast üle trampida inimene saab teisi austada, kui ta austab iseennast" Pealkirja tõlgendus: 1) vürst oli täiuslik inimene, kes üritas alati head. Teised pidasid seda idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine veitsis) 4) lihtsameelsus. Mõskin käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõskini dilemma: 1)armastus 2) kohusetunne.
annaabi.ee 
