kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia. 1988 on ilmunud Elmar Kitse mälestusi ja mõtteid kunstist (TKM-I kogude teatmik; üles kirjutanud V. Erm).
hämmastavate tulemusteni lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. Ja nii jõudis ta jälle küsimuseni miks terved lapsed nii aeglaselt edasi jõuavad? Montessori alustas ka teistkordselt ülikooliõpinguid sedakorda filosoogia- ja psühholoogiateaduskonnas. Prantsuse arstid Jean Itard ja Edouard Seguin olid Maria Montessori teenäitajateks ja nii uuris ta põhjalikult nende kahe arsti töid laps-idiootide ja puuetega lastega. 1904 sai Maria Montessor Rooma ülikooli professoriks. 1906. aastal alustas ta Rooma ülikoolis loengute sarja õpetajatele. Loengute kõrvalt aga praktiseeris Maria Rooma haiglates ja kliinikutes arstina. 1908-aastaks oli Maria Montessori nimi tuntud üle maailma. Ka meie väiksesse Eestisse jõudis Montessori pedagoogika jube esimese vabariigi ajal. Näiteks on teada, et 1927. aastal ostis Tallinna linnavalitsus kõikidele oma lasteaedadele (nii palju või
Neetud nõrkus, muud midagi. See sööb pikkamisi ning tasahilju end sisse, ja sa märkad seda alles siis, kui tahad temast vabaneda ja jaksust tuleb puudu. Morozovil oli õigus. Kõige kindlam viis naist kaotada oli see, et näitad talle elu, mida sa talle ainult paariks päevaks võid pakkuda. Naine püüab säärast elu tagasi saada kuid kellegi teisega, kes on suuteline seda talle pidevalt andma." Lk 230,,,,Sa oled vapustav. Sul pole minevikku. Keegi ei tea sinust midagi. Nende idiootide elust tean ma juba sada korda rohkem kui sinu elust."" /---/ ,,,,Armastus on mind läbipaistvaks teinud ma võin endast läbi vaadata. Ma armastan sind nii väga, et mu süda laotab end laiali nagu naine keset rukkipõldu mehe ees, kes teda vaatab. Mu süda tahab maa peale pikali heita. Rohelisele aasale pikali. Tahab lebada, tahab lennata. Süda on hull."" (Joan) Lk 231,,,,Siis sõidame kõige kallimasse restorani, sööme kalamarja ja joome vahuveini ja
Tähelepaneliku jälgimise ja lapsele kohase pedagoogika rakendamine oli viinud Montessori hämmastavate tulemusteni: lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. Nii jõudiski ta küsimuseni: miks terved lapsed nii aeglaselt edasi jõuavad? (Life and career...). Maria Montessori otsustas alustada õpinguid samas Rooma ülikooli filosoofia- ja psühholoogiateaduskonnas. Olles teistkordne üliõpilane, uuris ta senisest põhjalikumalt Jean Itardi töid laps-idiootide kohta. J. Itard tegeles põhiliselt puuetega lastega; samuti tutvus ta Itardi õpilase dr. Edourd Seguini töödega. Aastatel 1896-1906 juhtis Maria Montessori hügieenikateedrit naisüliõpilastele mõeldud Magistero Femminile kolledzis Roomas, neli aastat oli ta Rooma ülikooli antropoloogiakateedri eesotsas. 1904. a. sai Maria Rooma ülikooli professoriks ja avaldas esimese teaduliku töö ,,Pedagoogiline antropoloogia". (Madise 1992, 6-7). 1906. a
annaabi.ee 
