See aga jätab saatejuhtidele suurema vabaduse tuua saatesse isikupära. Uurimistööl on kaks eesmärki: leida Jüri Muttika kõnepruugist talle omaseid keelejooni ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on olnud Jüri Muttika elulugu. Kirjutatakse, kus on ta töötanud ja õppinud – püütakse anda ülevaade kõigest sellest, mis võib olla mõjutanud tema idiolekti. Teises peatükis keskendutakse varasematele uurimustele ning täpsustatakse, missuguseid variaableid selle uurimistöös täpsemalt analüüsitakse. Seejärel kolmandas peatükis analüüsitakse valitud variaableid ning püütakse põhjendada, miks teeb Jüri Muttika selliseid keelelisi valikuid, ning tehakse järeldusi. Ainestik on kogutud kahest „Ringvaate“ saatest, mida Jüri Muttika juhtis. Välja on jäetud vahelõigud ja pausid. Ainestikku on kokku 45 minutit. Uurimistöö autor
Stockholm, 19581968, register: Uppsala, 1979.) Sagedussõnaraamat näitab sõnade sagedust ühe keele või allkeele tekstides ning sõnad on järjestatud selle alusel. (Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek ,,Eesti kirjakeele sagedussõnastik" Tartu, 2002.)( M.Erelt 1997:56571-572). Eesti keele sõnastikud. Kogu keele või mingi keelekuju sõnavara sisldavad keelesõnastikud. Need on eesti keele, eesti kirjakeele, kirjakeele allkeele, murde ja idiolekti sõnastikud( M.Erelt 1997:569). Seletussõnaraamat Esitab kirjakeele sõnavara. See on ühekeelne sõnaraamat, mis pakub sõnad ja kogu nende kohta käiva infot ühes keeles. Esimene kogu eesti kirjakeelt hõlmav seletussõnaraamat on Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ja näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamatus esitatav materjal
liikides erinevad. 18)Esteetilise teate eripära (Eco)- ei allu ei kvantitatiivsele loendusele ega ka struktuursele süstematiseerimisele. Avatud samal ajal seisab selle kogemuse taga midagi niisugust, mis peaks kahtlemata omama struktuuri, kusjuures kõigil oma tasanditel, muidu ei oleks see kommunikatsioon, vaid reflektoorne reageering stiimulile. teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et anda meile edasi midagi uut ja senitundmatut. Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset): füüsiliste kandjate /kõnes -- toon, intonatsioon, häälduse eripära, visuaalses -- värvid, faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused,
Esteetiline kommunikatsioon ei allu ei kvantitatiivsele loendusele ega ka struktuursele süstematiseerimisele. Avatud samal ajal seisab selle kogemuse taga midagi niisugust, mis peaks kahtlemata omama struktuuri, kusjuures kõigil oma tasanditel, muidu ei oleks see kommunikatsioon, vaid reflektoorne reageering stiimulile. teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et anda meile edasi midagi uut ja senitundmatut. Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga Eco skeem Presupositsioon kui eelteadvus, eelteadmine. Ühised PRSd on konteksti tähtsaim osa. Mängib olulist rolli igasuguses kõneaktis ja kommunikatiivses situatsioonis. Tavaliselt on inimene oma PRS õigsuses veendunud. Just seetõttu saame partneri väljenditest rohkem infot (üleinterpreteerimine), kui ta meile teatab.
annaabi.ee 
