ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena. Kirjandus on ajastu ühiskondlik-majanduslike tingimuste tulem, olenemata autori konkreetsetest kavatsustest. Kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Marksistliku kriitika huvi kirjanduse vastu: 1) teos tugendab lugejas ideolooogia mõju, mida ta esindab; 2) teos kutsub lugejat üles valitsevat ideolooogiat kritiseerima; Paljud teosed teevad mõlemat. 3) Ideoloogia ei väljendu ainult teose sisus, vaid ka vormis. Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn.
*seksuaalrevolutioon maailma muutmine radikaalsematesse ihadesse laskumine (narko) *väljaspool asuvad inimesed, keda kultuuritööstus ei taba suutlikus vaadata ümber inkorporeerumisest 30 IDEOLOOGIA küsimus L. ALTHUSSER (1918 1990) prantsuse teoreetik *kommunistlikud vaated *õpilased: Foucault Derrida *depression, tapab abikaasa, vangla *jäik arusaam marksismist *strukturalislik marksism *1970 essee "Ideolooogia ja ideoloogilised riigiaparaadid" *ühiskondlik formatsioon, 3 aspekti 1.majanduslik 2.poliitiline 3.ideoloogiline *pealisehitus eeltingimus, et k õik muus saaks pealisehituses funkstioneerida, aga ei peegelda otseselt tootmisviisi *pealisehituses teatav autonoomsus *majandssfäär on domineeriv, aga pole alati nii olnud *järeldus kapitalismi sisemised ja vastuoleud ei avaldu iigalgi otseselt pealisehituses * pealisehitust on vaja üldse selleks, et baas saaks eksisteerida
seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena. Kirjandus on ajastu ühiskondlik-majanduslike tingimuste tulem, olenemata autori konkreetsetest kavatsustest. Kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Marksistliku kriitika huvi kirjanduse vastu. 1) teos tugendab lugejas ideolooogia mõju, mida ta esindab 2) teos kutsub lugejat üles valitsevat ideolooogiat kritiseerima Paljud teosed teevad mõlemat. 3) Ideoloogia ei väljendu ainult teose sisus, vaid ka vormis. Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose
seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena. Kirjandus on ajastu ühiskondlik-majanduslike tingimuste tulem, olenemata autori konkreetsetest kavatsustest. Kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Marksistliku kriitika huvi kirjanduse vastu. 1) teos tugendab lugejas ideolooogia mõju, mida ta esindab 2) teos kutsub lugejat üles valitsevat ideolooogiat kritiseerima Paljud teosed teevad mõlemat. 3) Ideoloogia ei väljendu ainult teose sisus, vaid ka vormis. Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn