Põhjenda oma arvamust. Aktiivsed, Rutiinsed, Jooksikud, Passiivsed. Rutiinse valije jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad partied harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. Arvan, et Eestis on populaarsemad rutiinsed ja passiivsed valijad, kuna inimesed ei viitsi süveneda valimisprogrammidesse ega parteide ideoloogiatesse, nende jaoks on mugav toetada koguaeg ühte või siis teasel juhul ei huvitu nad üldse poliitikast ega arva, et nende häälel on suur mõju. Mis on valimissüsteem, milline on Eestis, kuidas need erinevad teineteisest? See määrab, kuidas jagunevad hääletutulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Eestis on proportsinaalne süsteem : nimekirjavalimised ja üksiku ülekantava hale meetod
kui tarbimisuim) või religioonis, millega kollektiivselt unustust kompenseeritakse. Kogu eelmist sajandit on Kaplinski nimetanud unustuse sajandiks. Ja Lääne tsivilisatsiooni progressimüüt on põgenemine iseenda paradoksaalsuse eest. Kaplinski suhe elutõega rajaneb valgustatud skepsisel, mida ta tunnistab enesele kõige lähedasemaks ("Usk on uskmatus", lk 69). See tähendab loobumist kindlast usust (jumalasse, mammonasse, rahasse, turumehhanismi, ideoloogiatesse, filosoofilistesse doktriinidesse) ja "hoidmist tõe poole tõe enda pärast" ("Usk on uskmatus", lk 63). Aga isegi selles poolehoius ei tohiks Kaplinski meelest vältida tunnistamast, et ei teata vastuseid. Kaplinskile endale näiteks jääb mõistatuseks, miks kahekümnendal sajandil, aatomi ja bioloogiasajandil on "inimene osutunud nii vastuvõtlikuks manipulatsioonidele, püüdnud nii meeleheitlikult põgeneda vabaduse eest, mida ta samas
Samuti jätab IMS ideoloogilise katteta äärmuslikud radikaalsed meeleolud, kes otsivad pol maastikult jõude, kes vastanduksid vanadele pol jõududele ning pakuksid välja radikaalseid ja lihtsaid lahendusi masside olukorra parandamiseks. 20 saj II kümnendil tekivad äärmuslikud parem ja vasakspoolsed jõud ( kommunism ja bolsevism) vs ( äärmuslik konservatism , natsionalism). Äärmusest ja radikaalsusest hoolimata suur hulk inimestest usub ideoloogiatesse. Klammerdudes liikumise külge võib Minu eksistentsi parandada. Pettumine ideoloogiates leiab aset IIMS ajal ja järel. Sotsialism tekib Euroopas 19, sajandil soovist saada liberalismist veelgi radiaalsem ideoloogia.Vastureaktsioon liberalismile, kuid II laine vastureaktsioon e nende üh/pol jõudude vastureaktsioon, kellel ei õnnestunud tulla võimule liberalismi kõrghetke toel.Sotsialism toob selgelt tagasi religioosse elemendi poliitilisse ideoloogiasse. Kommunistlikud fantaasiad Thomas
iseseisvale autoriteedist sõltumatule põhjale. Viimane, noorusea ideoloogiline kriis, on täiskasvanuetapi künnisel, 1920/25 eluaasta vahel. Kui noor on iseseisvunud vanematest ja tema oma identiteet on võimendunud ja kinnistunud, on ta valmis mõtlema isiklikule maailmapildile ja oma suhtele sellesse. Ta püüab leida lahendust oma suhtumistes ideoloogiatesse, elunähtustesse, moraaliküsimustesse jne. Noorusea kriisid ehituvad üksteise toetusel. Vajatakse iseseisvumist vanematest enne mina leidmist ja tugevnemist. Vajatakse mina selginemist enne maailma ja ideoloogiasse suhtumise lahendamist. Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga Füüsiline areng Noore arenguülesandeks on leppida füüsiliste muutustega iseeneses ja luua käsitlus oma muutunud kehast