Kurjategijale tuleb põhjustada sama palju kannatusi, kui tema ohvrile. See õigustab surmanuhtlust (ja ka piinamist). (Vastuargument: õiglus ei saa olla kuriteo põhjenduseks.) Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. Rehabiliteeriv ümberkasvatav? 26. Tunda nelja lähenemist võimu põhjendamise küsimuses. Teada üldjoontes Machiavelli seisukohti, ühiskondliku lepingu teooriat, sotsialismi ja anarhismi seisukohti. Tunda ära ideoloogiakriitika, Foucault' ja Rawlsi teoreetilised põhiseisukohad. Võimu põhjendamine: 1) jumalik autoriteet; 2) loomulik autoriteet mõnele on loomuomane alluda; 3) autoriteet hüvest - valitsema peab see, kes on kõige targem; 4) nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli - keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kas võimu üldse saab filosoofiliselt põhjendada. Ühiskondliku lepingu teooria (rajaja Hobbes) Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus.
võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest.Ideoloogiakriitika: kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit ka ideoloogiakriitika vajalikkus -- paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Foucault: "Mulle näib, et tegelikuks poliitiliseks ülesandeks meie ühiskonnas on kritiseerida institutsioonide toimimist, mis näivad esmapilgul neutraalsed ja sõltumatud;
Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ... kui mõistuteadus taotleb, et väited oleksid mõistuspärased ... kui kriitiline teadus seab küsimuse alla kogu meie kogemusmaailma(ideoloogiakriitika, religioonikriitika jne) Filosoofia määratlusi: (PLATON: "Filosoofid on need, kes suudavad haarata seda , mis on enesele alati sama. Nad alati armastavad seda teadmist, mis ilmutab neile midagi olemisest; olemist, mida ei muuda ei tekkimine ega kadumine. Pürivad nad siis nõnda olemise enese poole, siis ei saa nad jääda pidama paljude üksikute asjade juures, mida olevaks peetakse; nad peavad hoopis edasi liikuma,
vaimseks“subjektiks“ .Sellest võõrandumisest vabanemine ongi ajaloo eesmärk, mida võib kirjeldada“inimese neutraliseerumisena“, taas loomulikuks saamisena.Siis ei ole loodus enam talle võõras objekt, vaid ta hakkab meelelise olendina elama loodusega kooskõlas. Oma kirjutises „Teesid Feuerbachi kohta“- (Feuerbach: Hegeli õpilane) kirjutab ta: Filosoofia peab olema ühiskonna muutmise teeenistuses.Filosoofia funktsiooniks on „ideoloogiakriitika“nagu Marx ja Engels Saksa ideoloogias väljenduvad. Materjalism: Materialistlikust seisukohast on ühiskondlikud suhted esmajoones tootmissuhted, mis tekivad ajalooliselt, ilma et indiviidid saaksid neid valida. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale."
annaabi.ee 
