üleküllus ei tekita kahju, need heidetakse organismist välja ENESEKÄSITLUSE TEOORIA (B. Shamir) Self-concept based theory 1. Inimesed ei ole ainult eesmärgile orienteeritud vaid ka ennast, oma hoiakuid ja enesekäsitlust väljendavad 2. Inimesed on motiveeritud säilitama ja tõstma oma enesehinnangut ja ennast väärtustama 3. Inimesed on motiveeritud alal hoidma ja suurendama oma sisemise terviklikkuse tunnet. 4. Enesekäsitlused koosnevad erinevatest samastumistest (identsustest). Inimesed võib olla mitu identiteeti, mis on organiseeritud hierarhiliselt vastavalt nende olulisusele. 5. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete ootustega ega vahetute ja spetsiifiliste eesmärkidega. ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (E.L Deci & M.Ryan) Self-Determination theory Sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Vajadused määravad käitumise Autonoomsus (autonomy) Kompetentsus (competence) Seotus (relatedness)
organismist välja ENESEKÄSITLUSE TEOORIA (B. Shamir) 1. Inimesed ei ole ainult eesmärgile orienteeritud vaid ka ennast, oma hoiakuid ja enesekäsitlust väljendavad. 2. Inimesed on motiveeritud säilitama ja tõstma oma enesehinnangut ja ennast väärtustama. 3. Inimesed on motiveeritud alal hoidma ja suurendama oma sisemise terviklikkuse tunnet. 4. Enesekäsitlused koosnevad erinevatest samastumistest(identsustest). Inimesed võib olla mitu identiteeti, mis on organiseeritud hierarhiliselt vastavalt nende olulisusele. 5. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete ootustega ega vahetute ja spetsiifiliste eesmärkidega. PROTSESSIL PÕHINEVAD LÄHENEMISED MOTIVATSIOONILE ÕIGLUSE TEOORIA (J. A. Adams) · töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega samas organisatsioonis · töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega teistes
22 3. Inimesed on motiveeritud alal hoidma ja suurendama oma sisemise terviklikkuse tunnet. et oleks kooskõlas kõik. Inimene püüab hoida oma tegevuse käitumise oleviku mineviku ja tuleviku vahel seotust , N kui teed vea, siis proovid seda edaspidi vältida ja mitte nam sama viga teha. Inimene püüab oma eksimusi heastada v parandada. 4. Enesekäsitlused koosnevad erinevatest samastumistest (identsustest). Inimesed võib olla mitu identiteeti, mis on organiseeritud hierarhiliselt vastavalt nende olulisusele. Minu kõige tähtsam põhimõte/väärtus, ja sisi mingi mis on oluline on madalamal asteml jne jne. 5. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete ootustega ega vahetute ja spetsiifiliste eesmärkidega. Minimaalsete ressurssidega antakse maksimum medõed pingutavad ikka lõpuni välja isegi on lootusetu juhtum. Nad ei anna alla. Inimesed ei
suureks müsteeriumiks. T. Nagel ja C. McGinn Mitte iga saladuslik asi pole müstiline! Müsteerium – ülekantud täh. mõistatuslik, salapärane [mysterious]. Müstiline – üleloomulikult salapärane, müstikasse kuuluv [mystic]. Nageli artiklis on kaks peamist teemat: Teadvuse mõiste määratlemine; Reduktiivsete teadvuskäsitluste kriitika Teadvus ja reduktsioon. Nagel: Keha-vaimu probleemi muudab raskeks ning erinevaks teistest teaduslikest identsustest just teadvuse olemasolu. Organism on teadvusel = selle organismi jaoks on kuidagi olla see organism. Tema kogemustel on “subjektiivne iseloom”. What it is like – mismoodi (või kuidas) on olla. Originaalis ei küsita tunde kohta. ‘Tunne’ on antud kontekstis liiga laetud mõiste. Mentaalse reduktiivne analüüs ei käsitle teadvust adekvaatselt, kui ta jätab seletamata kogemuse subjektiivse iseloomu.
annaabi.ee 
