levimine; traditsiooni ümbertöötlused; esitus); o – ajaline ideoloogia (traditsiooni vastandumine modernsele; traditsioonilised ühiskonnad ja väärtused); o – sotsiaalne nähtus (sümboolne konstruktsioon; “leiutatud” traditsioonid; mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunk(st tulevikku silmas pidades); o – kogukondlik omand (kultuuripärand; seos identiteediloomega; “suured” ja “väiksed” traditsioonid); Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi
tulevik? Traditsiooni saab võtta kui: kommunikatiivset toimingut (traditsiooni edasikandumine ja levimine; traditsiooni ümbertöötlused; esitus), ajalist ideoloogiat (traditsiooni vastandumine modernsele; traditsioonilised ühiskonnad ja väärtused), sotsiaalset nähtust (sümboolne konstruktsioon; "leiutatud" traditsioonid; mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunktist tulevikku silmas pidades), kogukondlikku omandit (kultuuripärand; seos identiteediloomega; "suured" ja "väiksed" traditsioonid). Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule . Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub). Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi . Traditsioon hoiab alal (ka tulevikku silmas pidades) püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise
eriomane. See on sündinud inimese kaitseks, on üles ehitatud reaalsusprintsiibile. Inimeksitentsi tippsaavutus on tegelikult inimloomuse vastane – päris tunge peitev. Freudi jaoks on see protsess ikkagi inimese ellujäämiseks vajalik. Kristeva – „jälestuse jõud“ on tuntum teos. Abjektsioon - viitab taassünni loogikale, seob selle nurisünnituse mõistega. Enesesünnitamine ehk pidev taassündimine, on seotud identiteediloomega, muutud kellekski, indentiteedil on teatavad piirid. Naudinguaspekt tuleneb piiride ületamisest. Abjektsioonis kaob identiteet. Abjektsioon ehk intsest – roojane mass, mis on seotud naudingu kujutisega, samal ajal on sellel häving, identiteedi hävitus. See kuidas ta vaatleb tsivilisatsiooni toimet on seotud abjektsiooni eemaldamisega – roojasuse eemaldamisega avalikust sfäärist. Dionüüsilise eemaldamine. Kristevale meeldib viidata piiblile
Ise, mitte mehe pilgu läbi. ,,Vormis keha peaks olema enesekontrolli ja uhkuse tunnus" Vastuoluline värk ühelt poolt mehe objekt, teiselt poolt iseseisev. Nartsissism ja maskeraad on tarbimiskultuuri osad, mis näitavad, et naised ja naiselikkus on lahutamatu mõjutaja, naiselikud praktikad on tarbimiskultuuri osa. Need on muutunud tänapäevaks ka meeste maailma osaks. Fetaherstone leiab, et ühelt poolt mehed tegelevad samasuguse mängulise enese- identiteediloomega, kuid lisaks sellele luuakse pilt endast kui ,,kangelasest", kes kontrollib seda segadust väljaspool läbi omanduse, võbiolla irooniaga, aga see on ka selline üldlevinud praktika. Kangelane ja maskeraad on vastuolulised terminid või praktikad, kuid see ei tähenda, et need on valed. Naiste maskeraadi tehnika võib olla n.ö emantsipatsioonitehnika, mille abil suunatakse mees- ,,kangelase" ,,male gaze" kõrvale. Sest me elame patriarhaalses maailmas.
annaabi.ee 
