Kuna selline kogum ei kordu ühegi teise objekti juures, saabki välja selgitada välismaailma või inimese teadvusesse jälje jätnud objekti. 3. Identifitseerimise objektid Identifitseerimisprotsess võib toimuda ainult siis, kui leidub jälg, millest saab andmeid jälje jätnud objekti kohta. See jälg on vahend, mille kaudu tuvastatakse jälje jätnud objekti samasus, sarnasus või erinevus. Seetõttu nimetatakse jälge identifitseerivaks objektiks ja seda objekti, mida on vaja identifitseerida - identifitseeritavaks objektiks. Loom Isikute hulgast võib identifitseeritav objekt olla nii kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistaja. Sageli on identifitseeritav objekt ese, mida kasutati kuriteo toimepanemise vahendina. Kui identifitseerimise eesmärgiks on tuvastada osade järgi tervik, on identifitseeritavaks objektiks
Kuigi kõiki baha'isid õhutatakse lugema baha'i usu tekste ja tõlgendama neid iseenda seisukohalt, pole kellelgi lubatud väita, et ühe või teise tõlgenuds on õige või autoritatiivne. Baha'i kogukonna ühtsuse nurgakivi on Leping. See määrab ette baha'ide järgmiste usujuhtide autoriteede ning nõuab igalt baha'ilt lojaalsust ja kuulekust parajasti valitsevale usupeale (Lepingu Keskpunkt), milleks praegu on Ülemaailmne Õigluse Koda. Kui mõnes teises usundis on identifitseerivaks teguriks usutunnistus või liitumine teatud koolkonna seadustega, siis baha'idel on selleks kuulekus ja lojaalsus Lepingu Keskpunktile. (Ibid: 431) 3.2 Areng Baha'i usu kiire levik 1960. 1980. aastatel tõi baha'ide hulka palju vaeseid ja kirjaoskamatuid India, Aafrika ja Lõuna-Ameerika elanikke, sealhulgas maapiirkondade asukate ja põlisrahvaste seast, mis esitas baha'i kogukonnale väga suure väljakutse. Baha'ide õpetus rõhutab hariduse
Asutamisstaadiumid: asutamiseks vajaliku tehingu tegemine, kapitaliühingute korral sissemaksete tegemine, seaduses sätestatud muude toimingute tegemine, ning registrikande avalduse tegemine. JI nimi, asukoht ja tegevuskoht: Nimele esitatavad nõuded: eristatavus teistest nimedest (ei tohi olla juba kasutusel ega sarnane eksisteeriva nimega) ja mitteeksitavuse nõue (ei tohi olla eskitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusal ega tegevuse ulatuses). Nimi on seadusega kaitstud. Asukoht on JI identifitseerivaks ning isikuga seotud tunnuseks. EÕJI asukohast sõltub maakohtu registriosakonna valik, kelle poolt peetavasse registrisse tuleb vastav isik kanda, ning mille järgi määratakse kindlaks tema vastu esitatavate nõuete ja kaebuste üldine kohtualluvus, asukohal on ka aga täiendav tähendus (nt AS puhul toimub üldkoosolek AS asukohas, kui seadusega pole määratud teisiti). Inkorporatsiooniteooria kohaselt kohaldatakse JI selle riigi õigust, kus ta on asutatud,
sisesuhteid reguleeriv dokument.) § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht Sätes on kohaldatav nii era- kui ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes. (1) Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 16 kehtib füüsilise isiku kohta, kuid § 29 kehtib juriidilise isiku kohta. Asukoht on nii era- kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid identifitseerivaks ning isikuga seotud tunnuseks ning viimase isikuandmete üheks kohustuslikuks osaks. Kehtiva õiguse mõtte kohaselt saab juriidilisel isikul olla üksnes üks asukoht. 32 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 Juriidilise isiku asukoht seondub eelduslikult kohaga, kust teostatakse juriidilise isiku juhtimist.
annaabi.ee 
