Huvigrupid, eriti kavandatava tegevuse mõjudega erialaselt seotud isikud (sh teadusasutused), on ka oluliseks infoallikaks ning võivad anda tähtsa panuse nii keskkonnamõju hindamise valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse. 2.4.5. KMH käsitletava valdkonna piiritlemine Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest. Tegevuse esmased mõjud on tegevuse otsesed tagajärjed, mis tavaliselt ilmnevad tegevusega samaaegselt ja samas kohas. Esmaste mõjude hulka kuuluvad maakasutusviisi muutmine, pinnaveevõrgu, -reziimi ja keemiliste omaduste muutmine, põhjaveetaseme ja keemiliste omaduste muutmine, atmosfääriõhus saasteainete kontsentratsiooni suurenemine, müra, maastikupildi muutmine jne. 2.4.6. Interdistsiplinaarne ekspertgrupp KMH valdkonna määratlemisega kaasneb ka KMH-s osalevate ekspertide valik
Püsiallikad on väärtuslikumad kui ühekordsed allikad. Sõltmatud allikad on väärtuslikumad kui asjaga seotud allikas. Staatusega allikad on väärtuslikumad kui tavalised inimesed. Peab hankima võimalikult väärtuslikke allikaid ja näitama, et allikad on eriti väärtuslikud. On mõned põhimõtet, et identifitseerimine ei muutuks manipuleerivaks: • Allikad tuleb nii identifitiseerida nii, et nad paistaksid võimalikult väärtuslikena. • Lugeja peab identifitseerimisest alati aru saama, millised on allika suhted sündmusega: sõltumatu või asjaga seotud, staatusega või tavaline inimene jne. • Ajakirjanik ei tohi varjata allika seotust sündmusega. Tõstetakse allika autoriteeti sellega, et tema seotust sündmusega varjatakse, kasutatakse selle asemel tiitleid. • Allikaid ei tohi peita ehk peab viitama nii avalikult kui infopiirangud lubavad. Katse
tähenda mitte ainult seda, et operatsioonisüsteemis võib olla mitu kasutajat, vaid iga protsess sellises operatsioonisüsteemis töötab mingi kasutaja õigustes. Lisaks tavakasutajale on reeglina operatsioonisüsteemis olemas veel ka süsteemsed kasutajad, kelle õigustes töötavad süsteemi tööks vajalikud protsessid. Kui me räägime nüüd tavakasutajatest (ehk inimestest, kes arvutisüsteemiga töötavad), siis sellised kasutajad tuleb tuvastada. Kasutaja tuvastamine koosneb identifitseerimisest ja autentimisest Identifitseerimise all mõistetakse reeglina kasutajaga seotud kasutajanime või mõne muu sarnase info (nimi, isikukood, id number jne) järgi kasutaja identiteedi leidmist (aga mitte veel tõestamine). Identifitseerida on võimalik end ka mõne füüsilise seadme abil (kiipkaart, USB seade jne). 21 Identifitseerimise käigus saadakse teada, kes kasutaja väidab end olevat
maakasutuse piirangud jne). Huvigrupid, eriti kavandatava tegevuse mõjudega erialaselt seotud isikud (sh teadusasutused), on ka oluliseks infoallikaks ning võivad anda tähtsa panuse nii keskkonnamõju hindamise valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse. 5.5 KMH käsitletava valdkonna piiritlemine Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest. Tegevuse esmased mõjud on tegevuse otsesed tagajärjed, mis tavaliselt ilmnevad tegevusega samaaegselt ja samas kohas. Esmaste mõjude hulka kuuluvad maakasutusviisi muutmine, pinnaveevõrgu, reziimi ja keemiliste omaduste muutmine, põhjaveetaseme ja keemiliste omaduste muutmine, atmosfääriõhus saasteainete kontsentratsiooni suurenemine, müra, maastikupildi muutmine jne. 5.6 Interdistsiplinaarne ekspertgrupp KMH valdkonna määratlemisega kaasneb ka KMHs osalevate ekspertide valik
põhireeglite piires ning erilised vapustused tähendavad seda, et osad kapitali liigid kaotavad oma väärtuse täielikult ning osad täiesti tundmatud saavad endale olulise tähenduse. Selliste reeglite ning reeglitest kinnipidamist ning uuendamist puudutav sümbolistlik võistlus on Bourdieu teoreetilise uurimuse sisu. Neid mõtteid kasutab ta kõikide probleemvaldkondade uurimisel. Kui mõnda uuritavast objektist või piirkonnast võib defineerida väljaks, tekib küsimus väljareeglite identifitseerimisest, reegleid tundvate isikute leidmisest ning viimaste kapitaliliikide kindlaks tegemisest. Rahvamajanduses on kaks põhiideed: 1) nappus 2) tsirkulatsioon. Sotsiaalpoliitika seisukohalt on nappus kõige ebameeldivam. 29 Rahvamajanduse produktsioon kasutatakse kas otseselt vajaduste rahuldamiseks või kaudseteks investeeringuteks. Majanduse eesmärgiks on vajaduste kaudu tekkivate vajaduste rahuldamine ehk tarbimine.
annaabi.ee 
