Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ideelisust" - 7 õppematerjali

Pagulaskirjandus
1
doc

Pagulaskirjandus

Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"

Kirjandus → Kirjandus
132 allalaadimist
Nimetu
3
doc

Nimetu

· Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 ­ Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 ­ Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism ­ NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes - läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson) - ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing)

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist
Eesti kirjanduse jaotumine
2
doc

Eesti kirjanduse jaotumine

3. Nõukogude Eesti kirjandus. Eestis ilmunud kirjandus- eesti nõukogude kirjandus, oli mõjutatud järgmistest teguritest: 1) kirjastused riigistati 2) kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus ( v.a Nõukogude liiduvabariigid) 3) kirjanduse kättesaadavuse huvides alandati ENSVs raamatute hindu ja suurendati tiraaze. 4) sotsialistlik realism- Nõukogude Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses valguses, ülistama riiki, selle juhte ja eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja parteid. Eestis viljelesid sotsialistlikku realismi A.Jakobson, J.Smuul jt. Neist kõige tuntumaks sai J.Smuul Oli ka kirjanikke, kes nõukogude võimuga kompromissile ei läinud ning vaikisid. (B.Alver, U.Masing) 4

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
1940ndate kirjanduse lühikokkuvõte
42
pptx

1940ndate kirjanduse lühikokkuvõte

• 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aastal Moskvas) Eestis ilmunud kirjandus • Oli mõjutatud järgmistes teguritest: - Kirjastused riigistati - Kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus - Kättesaadavuse huvides alandati ENSVs raamatute hindu ja tiraaže - Kirjanikelt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust (sotsialistlik realism) Sotsialistliku kirjanduse ülesanded • Elavdamiseks tähtsustati tööd noorte autoritega • Noori püüti õpetada, et nad kirjutaksid sotsialistliku realismi vaimus • Katkestati sidemed eestiaegse ideoloogiaga • Muudeti riikliku propaganda vahendiks • Poliitilise võitluse ja kuuleka rahva kasvatamise vahend • Kasvatada sihikindlaid võitlejaid kommunismi ehituse eest Kultuuriajakirjandus

Kirjandus → Eesti kirjandus
10 allalaadimist
Eesti kirjandus algusaastatel
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

Linde, Grpnthal-Ridala, Aino Kallas, Tammsaare. ( kunstnikud: N.Triik, K. Raud, K. Mägi) Põhimõte: 1. protest balti mentaliteedi vastu, taheti jõuda Euroopasse v.a Saksamaale 2. Tõstetakse esile indiviid ja tema mõttemaailm ­ rahvas rivistub kirjaniku järgi, mitte vastupidi (Nietzsche lugemine) 3. on opositsioonis rahvuslikkusega ­ eemale matsist ja tema jumalast - tuglas 4. järgiti puhta kunsti ideaali 5. Vormikultus ­ sisu korval tähtis vorm . 6. alahinnati kunsti ideelisust ­ idee on surelik kuid stiil ei vanane ­ Jaan oks 7. tuntakse ära Juhan Liivi ja Petersoni talent 8. Luuakse asjatundlikkku kirjanduskriitikat - kirjuattakse retsensione 9. levib uusromantis kirjandusvooluna 10.oluline oli keeleuuendus. Esimene maailmasõda tuli ja toimus kainenemine, tekib masendus ja ängi tunne- noor eesti laguneb, tekivad ka Noor eesti sisesed arusaamatused. Arusaamad muutuvad. 4. Johannes Aabiku keele ueendus ja novell ,,Ruth" ­ mille poolest on see oluline

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

ehete imetluses ning detailses kirjelduses), millele vastandub inimlik ilu, mille aluseks on armastus ja kaastunne. Zanriliselt kuulus Wilde estetismi, mille eesmärgis oligi iluideaali kummardamine. Teos ilma esteetilise väärtuseta lakkab olemast kunstiteos. Sotsialistlik realism oli NL-is viljeldud propagandistliku suunitlusega ametlik kultuuridoktriin, mis kuulutati juhtivaks loomingumeetodiks 34. aastak nõukogude kirjanike kongressil. Kirjanduselt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kunstnik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses, optimistlikus valguses, ülistama riiki, selle juhte, eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja partei diktatuuri. Pärast II ms levis suund mõistagi ka Eestisse. Eestis viljelesid sotsrealismi näiteks A. Jakobson, J.Smuul. Nende loominguvabadus oli piiratud, iga vabamgi mõte suruti maha. Selle aja kirjanikud olid mõjutatud rangest

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Selle loosungi valgusel oli võimatu välja anda meelelahutusajakirju selle sõna selles tähenduses, sest näiteks anekdoodid ja karikatuurid ei saa ju olla väga kõrgel ideelisel tasemel, anekdoot on siiski küllaltki jumalavallatu. Nalja võis teha "Krokodilli" variandis, nali pidi olema konstruktiivne, või irvitada täissöönud kapitalistide üle, mida toonased karikaturistid ka osavalt tegid. Ei saanud olla enigmaatikaajakirju, kuna ka seal pole ideelisust (mõistatusajakirjad, nt ristsõnad, sudokud jne). Siit tulenes ka see, et ka laste, noorte ja naisteajakirjad olid väga ideelised. Needki olid parteiväljaanded, võtame Nõukogude Naine ­ päismikust loeme, et see on EKP keskkomitee ajakiri. Võinuks ju olla mingi naisteorganisatsioon, aga EI. Sisuliselt oli esimene pool ajakirjast poliitiline ja teine pool see, milleks ajakirja vaja oli. Need teemad, mis tõepoolest kaunimat (!) poolt huvitasid.

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun