Pere Holdeni ümber Kevin Kiolein Kerli Lehes Markus Lapolainen 8c. Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune Hooliv, sest saatis Holdenile uisud Emal ei meeldinud külas käia Suhtlemine
Tõde ja õigus V Indrek on nüüd oma tõe ja õiguse otsingutes maha rahunenud ja temast on saanud saatusele alistuv isik. Nagu Dostojevski tegelasedki tahab Indrek olla ÜKSINDA. Aga üksik inimene on nõrk. Inimese teeb tugevaks naine. (naine ei ole inimene vaid lihtsalt naine) Indrek on muutunud idealistiks ja ta hakkab Vargamäel mõtisklema põhjuse ja tagajärje seosele ja eriti teravalt tõuseb tema teadvusse probleem miks surid need keda ta armastas. Surm teeb armastuse elavaks. Indrek taipab, et tema sündimisega toimus Vargamäel suhetes ja suhtumistes muutus. Inimene saab terveneda ainult vaimu läbi (taas Dostojevski), mis tähendab, et lunastuse leiab see, kes on tõe ära tundnud ja kellel on välja kujunenud TÕEÕPETUS.
probleemid". 4.2 William James William James (11. jaanuar 1842 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja filosoof ning ka pragmatismi alusepanija. Töötas Harvardi ülikoolis professorina 1876. aastast kuni oma surmani. William Jamesi vend Henry James oli üks Ameerika Ühendriikide tuntumatest kirjanikest. James oli empirist ja pidas kõige aluseks ja eelduseks vahetut kogemust. Filosoofias oli Jamesi metafüüsika pluralistlik. Filosoofias peetakse Jamesi idealistiks. Ta pooldas idealismi, sest pragmatism oli tema arvates panteistlik filosoofia. 4.3 John Dewey J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog. Ta sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis. Dewey oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis. Lõi uue pragmatismiõpetuse ehk istrumentalisimi. J.Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. Tema elutööd
Reimani kirjutais ,,Postimehes" 1887.aasta kevadel. Sama aasta suvel oli Reimani sulest ilmunud veel teine kirjutis, milles ta nimemärgi V. all arvustas Eesti Kirjameeste Seltsi võidupidu ja eriti J. Kunderi peokõnet, kaitstes nii nimetatud baltlasi. Koos 1883 avaldatud ja eespool käsitletud kõnega on Reimani üliõpilasajast kindlasti teada ainult need kolm ajalehekirjutist. Nii arenes ja küpses V. Reiman ülikooliaja jooksul teadlikuks rahvuslaseks ja idealistiks. Samal aastal, kui ta oli esimees EÜS- is, avaldas ta 1886. aastal semestrikroonika lõppsõnas otsekui usutunnistusena enda vaateid ja veendumusi. Kui Reiman peale ülikooli lõpetamist Peterburisse prooviaastale sõites lahkus oma kaasvõitlejaist, ja talle lahkumissõnu öeldi ning klaasi tõstes elagu lauldi, milles ka vihje armsamale, siis oli Reiman vastanud, et tema armsam ainult Koidula mõttes - ,,Mu isamaa on minu
irratsionaalseid omadusi. Väitekirja kaitsmine Berliini ülikoolis oli sel aja üsna keeruline ja seotud märkimisväärsete materiaalsete kulutustega. Seetõttu otsustas Marx oma väitekirja saata hoopis Jena ülikoolile. 15. aprilli. 1841 sai ta filosoofiadoktori diplomi. ( Sealsamas: 31) Doktoriväitekiri kujutas endast väga tähtsat etappi Marxi ideelises arengus. Vaatamata sellele, et Marx selles üldiselt vee idealistiks, heegellaseks jäi, esitas ta ilmselt ateistlikke vaateid ning kuulutas välja põhimõtte, et filosoofia peab tegelikkusesse aktiivselt suhtuma. Väitekirjas käsitles Marx neid probleeme, mis hakkasid etendama tähtsat osa tema maailmavaate väljakujunemises. Uurides edaspidi filosoofia ja tegelikkuse vahekorra probleemi, pidi Marx peagi jõudma mõtlemise ja olemise vahekorra küsimuse juurde. ( Sealsamas: 21) 1.4. Elu pärast ülikooli
kriitika" sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. ,,Otsustus võime kriitika" sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. ,,Puhta mõistuse kriitika" märksõnaks ,,asi ise eneses" e. väljaspool teadust eksisteeriv sõltumatu asi. Asjade maailm. Asjad on mõistusega tunnetatavad, ei ole meeltega tunnetatavad. (Nagu Platoni ,,idee".) Kanti peeti uusaja idealistiks, sest ,,asi" sarnaneb Platoni ,,idee"-ga. ,,Praktilise mõistuse kriitika" Kant rõhutab seda, et moraal peab olema sõltumatu e. autonoomne inimese haridusest, seisusest jne. Kanti üks eeskujudest oli prantsuse valgustaja Rousseau. Kanti eetikas on märksõna kategooriline imperatiiv e. tingimatu ettekirjutus - Inimene peab käituma selliselt, et tema käitumise reegel(id) oleksid ka teistele käitumise reegliteks (e. tingimatuks ettekirjutuseks).
annaabi.ee 
