kompromissitult kirglik tundeinimene, samas mngib ta suhtes Martiniga mngu, milles ei ava oma kaarte. Mduvad pevad jalutades, vesteldes, armatsedes, kuid Martin tunneb ahistust. helt poolt tunneb ta, et suhe Isebeliga ratab temas juba kustunud emotsioone ja tunge, samas tunneb ta, et on liiga vana ja muganenud, et alustada uut elu. Oma perekonnast ja tst ning seltkondlikust positsioonist ta loobuda ei taha. Temas on ka khklus, kas mitte Isebel ei asenda temaga on puuduvat idealiseritud isa, teda vaevab nende vanusevahe. Ta tunnistab oma kahtlusi Isebelile, kes teatab, et teda ei saa kompromissiks sundida, ja sdistab Martinit, et see on endale ettekujutust armastusest vaid sisendanud, et nende vahekorda enda silmis igsutada. Isebel lahkub. Jrgmisel hommikul saab Martin teada, et Isebel on eelmisel l ennast maha lasknud, jttes maha kigile arusaamatu kirjakese, kus seisab, et laev on Deloselt tagasi judnud. Martin klastab Isebeli ema, otsib kontakti oma vana
1. Aktuaalne e. empiiriline mina - inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina - nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina - algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. FROMM, Erich - 20. sajandi saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog. Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik-
kõrvale jäetud. Isiksuse struktuuris toob välja 3 tasandit: 1. Aktuaalne e. empiiriline mina- inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina- nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad
tundeinimene, samas mängib ta suhtes Martiniga mängu, milles ei ava oma kaarte. Mööduvad päevad jalutades, vesteldes, armatsedes, kuid Martin tunneb ahistust. Ühelt poolt tunneb ta, et suhe Isebeliga äratab temas juba kustunud emotsioone ja tunge, samas tunneb ta, et on liiga vana ja muganenud, et alustada uut elu. Oma perekonnast ja tööst ning seltkondlikust positsioonist ta loobuda ei taha. Temas on ka kõhklus, kas mitte Isebel ei asenda temaga on puuduvat idealiseritud isa, teda vaevab nende vanusevahe. Ta tunnistab oma kahtlusi Isebelile, kes teatab, et teda ei saa kompromissiks sundida, ja süüdistab Martinit, et see on endale ettekujutust armastusest vaid sisendanud, et nende vahekorda enda silmis õigsutada. Isebel lahkub. Järgmisel hommikul saab Martin teada, et Isebel on eelmisel ööl ennast maha lasknud, jättes maha kõigile arusaamatu kirjakese, kus seisab, et laev on Deloselt tagasi jõudnud. Martin külastab Isebeli ema, otsib
annaabi.ee 
