sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natukene metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. 17. Sajandi II poolel kujunes määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism. Maalikunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri
Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatus huvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Kui kaasaegne kunst kasutab ilumõisteid, annab ta neile uusi tähendusi. Nüüdisajal on ilu sünonüümideks saamas “kummastav, imepärane, kramplik
(JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil
° ,,Sõjakoledused" sünge ofordisari ° ,,Leierkastimees" ofort Kunstiakadeemia asutamine ° 17. saj II poolel kunstielus määravaks õukondlik maitse ° Valitsevaks baroklik klassitsism ° 1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus ° 1664. muutus kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks ° Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist, püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest ° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu)
1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619- 1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Maaliskunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust- Le Bruni arvates eristab just joonistusoskus kunstniku maalrist- käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed, mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Prantsuse kunst hakkas 17. sajandi lõpul eriti Versailles' kujunduse kaudu omandama üle- euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine
Hueck-Dehio naiskirjanikud (ja tihti ka nende tegelased) mässavad ühiskonna vastu, kaitsevad naisideaali meeste kirjanduses; "Kallis Renata" arenguromaan, osalt autobiograafiline (õppis ise Tartu Horni tütarlastekoolis, teoses tema noorusaeg baltisaksa perioodi lõpp/Esimene maailmasõda ja Venemaa revolutsioonid); aadlisoost naiste harituse juurde kuulus "sahtlisse kirjutamine"; pärast baltisaksa kultuuri lõppu palju retrospektiivset idealiseerivat kirjandust. Werner Bergengrueni groteskne huumor ("Surm Tallinnas") Loomingus läbiv surmatemaatika, ajaloolisus, üleloomulikuna tunduva seletamine ratsionaalselt, ühendab ühendamatut, protokollisarnane stiil, puänt, anekdootlikkus; baltisaksa kirjanduses lühivormid eelistatud; kirjutas veel ajaloolisi romaane, novelle, luulet, tõlkis Tolstoid ja Dostojevskit; kristlik humanist, katoliiklasena oli Hitleri-Saksamaal põlu all.
Houdon`i naine Jean Antoine Houdon. Houdon`i tütar Jean Antoine Houdon. Suur portreefiguur Voltaire, 1781 MAALIKUNST ● Prantsusmaal olid maalikunstnikud, nii nagu skulptorid ja arhitektidki enamasti õukonna teenistuses. 17. sajandil käib enamik noori maalikunstnikke end Itaalias täiendamas. Temaatikast on esindatud enamik žanreid – allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. 17. sajandi esimese poole maalikunstis võib eristada kahte suunda – realistlikku ja idealiseerivat (või klassitsistlikku). ●Vennad le Nain`id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. saj. I pool) ● Realistliku suuna esindajad, kelle töid on raske üksteisest eristada – autorluseprobleemid. ● Kujutavad olustikustseene ja talupoegade elu rahulikus, eepilises ja tõetruus laadis; lähenevad žanrilt belgia ja hollandi meistritele. ● Maalivad ka piibliteemalisi teoseid. Louis Le Nain. Talupoegade eine. Pariis, Louvre Peasants at their Cottage Door,1640s
annaabi.ee 
