majanduslikke raskusi- seda rohkem oli neil aega mõelda loometööle. Talvikute kodus oli harmooniline vahekord vanemate ja laste vahel. Ka lapsed said omavahel hästi läbi ja toetasid üksteist. Talviku isa Siegfried oli filosoofiliste kalduvustega arst. Ta töötas Tartu Ülikoolis kohtumeditsiini professorina. Talvik oli oma isaga väga sarnane. Nad olid mõlemad ülimalt tundlikud, suhtusid naistesse samamoodi ja uskusid, et kannatamine on kui terav eneseiroonia. Mõlemad uskusid ideaalsetesse väärtustesse. Talviku ema Elfriede oli professionaalne pianist. Ta oli sensuaalne ja kohati pessimistliku ellusuhtumisega. Talvikul olid ka õde ja vend- Hella ja Ilmari- kes olid mõlemad samuti huvitatud kunstilisest eneseteostusest [10]. Varasemas koolieas ei meeldinud Talvikule luule, teda huvitasid rohkem loodusteadused. Hiljem hakkas talle eriliselt meeldima E. Haeckeli naturalistlik teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus"), see pani ta mõtlema
mütoloogia ja soodsad ühiskondlikud-poliitilised tingimused. Küsib: Kas Achiellus oleks võimalik ka püssirphu ja tinakuuli ajastul. Vormib selle Hegeli idee kunstiajaloolisest arengust materialistlikult ümber. Hakkab seletama mateeriast lähtudes. · Marksism lähtub sellest, et esmane on mateeria ehk aine ja meie objektiivne reaalsus tuleneb sellest, ka teadvus on mõjutatud mateeriast. Materialistid ei usu ideaalsetesse abstraktsetesse asjadesse nagu jumal või ideede riik vaid seletavad ühiskonna arengut ja ümbritsevat teaduslikult. Marksistide järgi juhivad maailma lakkamatud võitused, konfliktid majanduslike huvide pärast. Majanduslik heaolu paneb inimesed liikuma, mitte ideed. Marksismi põhisõnum. · Kui Hegel rääkis kunstist kui idee iseseisvast vormumisest, materialiseerumisest, siis Marx seletab lahti kunsti kunst sünnib teatud majanduslike, tehniliste tingimuste
Selle järgi saadakse valitsejaks. Keisril on taevamandaat, väljendub selles, et asjade olukord laseb tal võimule saada, tema ajal rahvas õitseb, kõik kulgeb loomulikult. Valitsejat seostati loomulike ühiskonnaprotsesside toimimisega. Taevatahte väljendumine eri ühiskonnakihtides oli targa ülesanne. Konfutsius aga ei saanud valitseja nõunikuks kunagi, kuigi tahtis. Kõik inimesed sünnivad headena, aga olud ja raskused muudavad nad kurjaks. Kui paned puu kasvama ideaalsetesse oludesse kasvab see sirgelt ja ilusti, aga kui kehvad tingimused, jääb kiduraks, kui takistus ees, läheb kõveraks. Inimesega samamoodi. Konfutsionistide arvates peab ühiskond olema nii ideaalne ja hea, et keegi ei kasvaks kõveraks. Seda aga pole saavutatud obv, et kõigil oleksid nii head olud. XUN .. ? Keegi arvas, et on vastupidi, kõik sünnivad kurjadena ja barbaarsetena.. Konfutsius ütles "õppida, õppida", ei mõtle ainult teadmiste omandamist, vaid aju treenimist
Calvin. -) Kogu see ajastu valmistab ette barokki ajastut. Francis Bacon * Francis Bacon (1561-1626) ta uskus, et metafüüsikud on justkui ämblikud, kes koovad arutlusi niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud on kui sipelgad, kes tassivad kokku suuri hunnikuid praktilist materjali, ilma et oskaksid seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad kui mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärjedesse (koguvad teadmisi ning korrastavad need ideaalsetesse vormidesse). -) Tema tuntumad teosed ,,Novun Organum"; ,,Nova Atlantis". * Iidolite õpetus inimmõistudes on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades neid nagu kõverpeeglid. Ta uskus, et neist lahti saada on võimatu, kuid neid on võimalik vähendada. Ta leidus, et iidoleid on nelja tüüpi: -) Idola tribus sugukonna iidolid ehk need, kes on omased kõigile inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seda tegelikult on, omistades loodusele inimese omadusi