algas sajandi keskel maa tagasi vallutamisega,seloom:relistlik toon, ülevuse puudumine,kijeldused konkreetsed,asjalikud,tähtsal kohal perekonnatemaatika. 5)Nibelungide laul-saksa kirjanduse tähtik mälestus märk,13saj..eepose alusex arvatavasti 2eepilist laulumis arenesid süzee hargnemise teel. (siegfried,gunther,kremhild,brüuhild).esiplaanil tege lase isiklikud probleemid,eepos läheneb rüütliromaanile,traagiline,eepos pakub ideaalpilti rüütlikuluuri õitseaja feodaalühiskonna elust.
ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. Sarnanedes rüütliromaanile on ta võrreldes teiste Euroopa kangelaslugudega kõige traagilisem. See oli ka esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Arvatakse, et eepose otseseks aluseks on olnud kaks lühikest eepilist laulu, kuhu lisandusid süzee hargnedes uued tegelased ja episoodid. Eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri elust, kuid kannab ka rahvuslikke jooni. Eri ajastud, paganlik ja kristlik maailmavaade tekitavad eeposes huvitavaid kontraste. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Esimese osas jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid
· see on Euroopa kangelaslauludest kõige traagilisem · esimese keskaegse eeposena jõudis see trükki 1757. aastal · Nibelungide laulu aluseks on 2 lühikest eepilist laulu, mis arenesid süzee hargnemise teel, kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid · autor andis lauludele ühtse vormi, sobitas nende sisu · ---- · omased on daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse vormid; pidustused ja turniirid vahelduvad lahingutega · eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri õitseaja feodaalühiskonna elust · sisaldab ka rahvuslikke jooni · eepos on segunenud müütidega ning ristiusuga · ---- · peategelased on Kriemhild ja Hagen neid vastandatakse · üks eepose iidseid allikaid on muinasjutud seostuvad Siegfreidi ja Brünhildiga · Siegfredil on üleinimlik jõud võitleb 12 hiiglase, 700 vägilase ja lohedega; haavamatus, imepärane mõõk · Bürnhild lennutab oda, mida 3 meest vaevu liigutavad
Sekkuja mõju arvestades algavad need kõrvalseisja põgusatest märkustest ja kommentaaridest ning lõpevad kohtuniku otsusega osapoolte kohta. Lepitustegevus on konflikti lahendamise kolmanda, neutraalse osalise kaasabi. Lepitamise kohta on kasutatud ka mõisteid meditatsioon ja moderatsioon, millele eesti keeles vastab vahendamine. Lepitamise mõistet aitavad avada tingimused, mis peavad lepitustegevuses olema täidetud. Need tingimused kujutavad teatud mõtte ideaalpilti või teoreetilist mudelt, sest reaalsed suhted võivad olla märka nüansirikkamad. Lepitamise puhul on oluline see, et otsuse tegijateks on osapooled. Lepitaja ei otsusta. Tema põhiroll on osapooltevahelise suhtlemise taastamine ja kaasaaitamine, et osapooled leiaksid konfliktile lahenduse. 12 Kressel (2000) eristab kontekstis eesmärgile orienteeritud ja sotsioemotsionaalset lepitusstiili
Kristuse verega, mis tõi nende retkedele religioosse tähenduse. Püha Graal leiti, kuid enda valdusesse seda ei saadud. Armastusluule väljendas kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal egutsesid luuletajad ja laulikud, keda nimetati trubaduurideks. Kuna 12.-13. saj. Saavutas luule täiuslikkuse, siis kasutatakse tihtipeale trubaduuri mõistet keskaegse (armastus)lauliku üldnimetusena. Luules rõhutati rüütli kirge ja truudust, kujutatakse ebareaalset ideaalpilti. Talupojad ja mõisamajandus Elati külades ja abielluti küla piires, sama küla elanikega. Põllud paiknesid külast eemal ja neid hariti naabritega koos, tihti oli künnirakend mitme pere peale üks. Igal perel oli väh. 2 põllulappi seal kus vili külvati ja üks kesa all. Kolmeviljasüsteemi rakendamisel olid põllud kolmes osas: suvi- ja talivilja külvialal ja kesa all. Linnad. Valitsemine ja majandus
annaabi.ee 
