antiikmütoloogiast. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Austas sügavalt Dantet. “Primavera” seitse surmapattu: kadedus, viha, aplus, lihaimu, ahnus, viha ja laiskus seitse voorust: 4tk inimlikud = õiglus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus, 3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca soneti looja 23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne armastusluules täielik avatus, petrarkism “Aadressita kirjad” - tühise toretseva elu hukkamõist “Africa” - Rooma vs Kartaago
helisema pnna just naiste hingekannelt. Tema nurjunud ürituste tulemuseks oli tihti õigete paariminek. Nipernaadi oli unistaja. Unistajad on teadlikud nurjumisest. Illusioonid on kaitsekilbiks, et ellu jääda, et tunda südame põhjas elu mõtet. Tema missiooniks oli inimeste argirutiini lõhkumine. Maret Vaa oli ainuke naine, keda Nipernaadi ei suutnud võrgutada, sest ta elas ise samasuguses muinasjutumaailmas nagu Nipernaadi. Nipernaadi valetas, et tal on rikas tädi Katariina Jee (ideaalnaine). Maret teda ei uskunud. Maretile meeldis "kaltsakas" Nipernaadi rohkem kui ülikonnas Nipernaadi.
viimane valitsejanna KleopatraVII ja Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete. Joonis 1. KleopatraVII meiginäide Joonis 2. Elizabeth Taylor Kleopatrana 1.3 Muinas-Kreeka Kosmeetika levis edasi Kreekasse. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näo- meiki harva. Naisel kui abikaasal ei olnud lubatud end meikida. Ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline. Sel ajal kasutati valget alusmeiki, mis sisaldas tinavalget ja mis võisnäonahka rikkuda või hoopis kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest segati kokku pruunika tooniga põse- puna. Põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Silmade värvimisel varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Vana Kreeka Egiptusest levis kosmeetika vahemeremaadesse ja esmalt eriti Kreekasse. Kreeklaste stoiline suhtumine ilusse ja maskuliinsuseihalus siiski aeglustas kosmeetika arengut. Valmistatud lõhnaained, eriti kannikeselõhn ja värvid, läksid enamasti ekspordiks. Kreeka mehe ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline. Endast lugupidaval naisel ja abikaasal ei olnud lubatud end jumestada. Vaid kurtisaanid ehk kergete elukommetega kõrgest soost naisterahvad ja hetäärid ehk kõrgklassi prostituudid meikisid end. Nende jumestus oli jõuline ja isegi ülepingutatult eredavärviline. Piimvalge alusvärv valmistati kriidist, jahust või tinavalgest, mis oli mürgine, rikkus nahka ja võis isegi surma põhjustada. Põskede ja huulte värvimiseks kasutati