3)ratsionaalse valiku teooria 4)liitmudelid:ideoloogia, juhus,valimiskord,valitsuse tegevus,künnise kalkuleerimine Põhilised valijatüübid: 1)parteiaktiivsed kindel poolehoid erakonnale ja selle ideoloogiale 2)rutiinsed harjumus,traditsioon 3)jooksikud võrdlevad programme ja toetavad iga kord seda erakonda,mis tndub sobivad 4)passiivsed osavõtt juhuslik 1 Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 2 Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 3 Missugused on avaliku valiku teooria kohaselt põhilised poliitika keerukuse lihtsustamise tehnikad ning kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis? Mida tähendavad konjunktuuritsüklid (Nordhaus)? Lihtsustamise tehnikad: 1)häältevahetus 2)kataloogi piiramine 3)eraldatud valijarühmad 4)poliitilise pakkumise standardiseerimine
Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44. Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). Avaliku valiku teooria põhineb indiviidi vabal valikul. Vabal vallikul valida, endale esindaja. 45. Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 46. Missugused on avaliku valiku teooria kohaselt põhilised poliitika keerukuse lihtsustamise tehnikad ning kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis? Mida tähendavad konjunktuuritsüklid (Nordhaus)? Poliitilised konjunktuuritsüklid: Nordhaus:
· Sageli kohtame diskussioonides mängu teoreetiliste soovunelmatega, millel on vähe ühist tegeliku majanduse ja reaalpoliitikaga. Kuigi põhimõtteliselt võib maailmas palju muutusi ette kujutada, saab neist realiseerida siiski üsna vähe. · Majandusteadlasele on sellise piirangu põhjus selge muutused on kulukad iga alternatiivi realiseerimine tähendab alati teiste võimaluste kõrvaleheitmist. · Sel põhjusel ei maksa tegeleda mingite ideaalmudelite konstrueerimisega, mida ameerika majandusteadlane Harold Demsetz ükskord Nirvaanalähenemiseks nimetas. · Õigem (otstarbekam) on pigem küsida, mida me võime just konkreetses olukorras (lähtumisel status quo'st) parandadatäiustada. · Mõlemapoolne tülikiskumine oli meie jaoks status quo ja igati reaalne · Mõlemad ebasümmeetrilised kombinatsioonid ei ole reaalsed alternatiivid, sest kummaltki poolelt ei maksa oodata eneseohverdust.
1 Tammelo, op. cit., lk 165. 123 Nii H. Kelseni kui ka F.Schreieri kontseptsioonides arvatakse seega sanktsioon õigusnormi ideaalstruktuuri obligatoorsete elementide hulka. See on igati põhjendatud. Kui aga sama püütakse laiendada universaalsena ka reaalsetele, empiirilistele õigusnormidele, siis see ei pruugi alati paika pidada - nimelt kui empiirilise normi loogiline struktuur on tegelikult H-D. Teooria ideaalmudelite kohandamatus tegelikkuse kõigile juhtudele oligi normativistide kontseptsioonide suurim puudus. Kui nüüd võrrelda klassikalist ning normativistide doktriini, siis peaks ilmnema nende suhteline võrreldavus n.ö suures plaanis. Hüpoteetilist sisu eviv eeldus H.Kelseni järgi h u (kas M või M või mõlemad + vastaval juhul ka E) seonduksid võrreldavaks klassikalise doktriini õigusnormi ideaalstruktuuri elemendiga hüpotees N.M.Korkunovi, R.Stammeri ning eriti O.E
annaabi.ee 
