ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga hooned, sinna kavandati ka haldushooned ja katedraal.
Kodutöö nr 4 1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. 3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 1) Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee.
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, rikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja ümberplaneeritud jahimaad ➢ Suured tänavad - prospektid, peatänavad
sajandi lõpus polnud enam 100000-250000 elanikkonnaga linnad harulduseks, kõigist ette aga jõudis London, kus juba 17.sajandi keskpaigaks ületati poole miljoni elaniku piir. Pariisis küündis elanike arv tollal 400000, Antverpenis 200000, Amsterdamis 150000, Roomas 125000 inimeseni. Kõik need linnad vajasid laiendamist ning seetõttu pole midagi imestada, et ka 17.sajandil koostati järjest enam uute linnade planeerimiskavu, kusjuures eeskuju võeti renessansiajastu ideaallinnade ideest. Loomulikult olid eri maade ebaühtlase arengu tõttu ka erinevused linnaehituses väga suured, oli ikkagi 17.sajand selleks ajaks, mis tõi suure murrangu linnaehitusse. Linnu hakati rekonstrueerima igal pool , nii seal, kus absolutistlik võim tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehituse näidiseks, iseloomustage lühidalt kuidas ümber planeeriti ja lisage linnaplaan.
Palladio loomingulise pärandi hulka kuulub ka esimene katusega kaetud teatrihoone Euroopas (Theatro Olimpico, 1580-85) ning mitu kirikut. Palladio looming mõjutas oluliselt 17.ja 18.saj. arhitektuuri, eriti Inglismaal, Prantsusmaal ja Hollandis. Renessansiajastu muutis suhtumist ka linnaehitusse, hakati huvi tundma uue planeeringuga linna vastu, püüti anda ühesuguse süsteemiga fassaade, uue lahenduse said linnaväljakud. Uue otsinguil jõuti juba 15.sajandil ideaallinnade planeerimise juurde. RENESSANSS PRANTSUSMAAL Prantsusmaal tugevnes pärast Saja aastase sõja lõppu (1337-1453) kuningavõim ja oli 15.saj. lõpuks endale allutanud suure osa senistest feodaalvaldustest.. See võitlus absolutismi eest jõudis lõpule 17.sajandil. Kuningavõimu peaülesandeks oli esialgu poliitiliste küsimuste lahendamine ning riigi majanduselu edendamine. Seoses areneva manufaktuuritööstusega
annaabi.ee 
