Võtmemõisted: sotsiaalne fakt, moraalne kord, tööjaotus ühiskonnas, solidaarsus kui kollektiivse teadvuse produkt, mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus KARL MARX (1818-1883) (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja) Tähtteos "Kapital" Arengu alus konflikt (klassikonflikt) Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest FERDINAND TÖNNIES (1855-1936) "GEMEINSCHAFT" MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS "GESELLSCHAFT" LINNAÜHISKOND 3 Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed III FUNKTSIONALISM F teoreetiline suund sotsioloogias, mis lähtub veendumusest, et ühiskond on kompleksne süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton.
Miks seda üha rohkem hakkab tegema? Anna muutub kohutavalt armukadedaks ja anna armastus muutub klammerdumiseks. Mõned inimesed on sõpruses klammerdunud, see on kohutavalt rakse. Anna armastus on üldse väga kiivas, väga klammerduv, sest ta on väga ebakindlal pinnasel. Viib lõpuks Annat selleni, et hüppab rongi alla. Sest Tolstoi meelest ei saanudki õnnelikuks saada. Anna ja Vronski suhe pole ideaalne, aga mõjub tõepäraselt. Teine paar on Kitty ja Levin. See on Tolstoi ideaalkujutlus ideaalsest abielust. Ideaalne suhe. Kui Vronski oli sõjaväelane ja haritud mees, Levin oli ka haritud mees, aga maamõisnik. Niisugune maamõisnik, nagu Tolstoi tahtnud ise olla. Selline, kes käib oma talupoegadega hästi läbi, käivad koos heinal, kõikidel on ühesugused vene talupoja särgid seljas. See suhe ei mõju tõeselt, sest liiga ideaalne, ei saa olla tõene. Samas peab ültema, et selles Kittys on üsna palju jooni Tolstoi oma enese naisest, sest
Miks seda üha rohkem hakkab tegema? Anna muutub kohutavalt armukadedaks, anna armastus muutub klammerdumiseks. Mõned inimesed on sõpruses klammerdunud, see on kohutavalt rakse. Anna armastus on üldse väga kiivas, väga klammerduv, sest ta on väga ebakindlal pinnasel. Viib lõpuks Annat selleni, et hüppab rongi alla. Sest Tolstoi meelest ei saanudki õnnelikuks saada. Anna ja Vronski suhe pole ideaalne, aga mõjub tõepäraselt. Teine paar on Kitty ja Levin. See on Tolstoi ideaalkujutlus ideaalsest abielust. Ideaalne suhe. Kui Vronski oli sõjaväelane ja haritud mees, Levin oli ka haritud mees, aga maamõisnik. Niisugune maamõisnik, nagu Tolstoi tahtnud ise olla. Selline, kes käib oma talupoegadega hästi läbi, käivad koos heinal, kõikidel on ühesugused vene talupoja särgid seljas ja. See suhe ei mõju tõeselt, sest liiga ideaalne, ei saa olla tõene. Samas peab ültema, et selles Kittys on üsna palju jooni Tolstoi oma enese naisest, sest neil aastatel on
Strukturaalse lähenemisviisi kontekstis vaadeldakse ühiskonna elementidena sotsiaalseid instituute, formaalseid ja mitteformaalseid gruppe, positsioone ja staatuseid, rolle jmt olemise vormi ning funktsiooni vaatevinklist suhteliselt autonoomseid nähtusi. Normsusena, sotsiaalse normina strukturaalse ühiskonnakäsituse kontekstis peetakse harilikult silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust, mida teatavas mõttes markeerib ideaalkujutlus süsteemi harmooniast. Semioloogiline lähenemisviis sotsiaalsele olemisele ja normsusele ei tunnista selgelt piiritlevate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust, mistõttu ei peeta ka võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Pigem ollakse seisukohal, et nimelt terviku kvaliteet ehk teisisõnu, teatavate kvalitatiivsete omadustega
annaabi.ee 
