Sokrates Valisin arutluseks just selle teema,sest olen korduvalt kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad käsitlesid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline
Sealt lendasid välja katastroofid, haigused ja kümme tuhat muud õnnetust. Vaati jäi ainult lootus. Kreeka mütoloogias olid naised tihti seksuaalsed objektid, keda kasutati ära nii jumalate kui ka inimeste poolt. Sel ajal naisi süüdistati sõdades, linnade hävimises ja meeste hukkumises. Müütises kasutasid jumalannad tihti ka oma väge, et meestele kätte maksta. Naised keskajal olid tunduvalt avameelsemad ja seksuaalsemad, kui võis eeldada ajastult, kus naiselikkuse ideaalkujuks oli Jeesuse ema Neitsi Maarja. Tegelikkuses olid selle ajastu naised, nii päriselus kui kirjanduses, lõhestunud inimesed ühiskonna ideaali ja oma tegelike instinktide ning kehaliste vajaduste vahel. Elizabethi aegse kirjanduse tüüpilised zanrid olid misogüünia (see tähendab naistevihkamine) ja meeste ülemvõim. Naiste õigused olid väga piiratud ja neil ei olnud luba oma arvamust avaldada. Naisi ei vaadeldud kui isikuid vaid neid peeti vajalikuks osaks paljunemisprotsessis
tuttavaks sai, kes talle meeldis ja kellega ta arvas end sobinud olevat. Holden teadis Jane´ist üsna palju, ja tundis ennast ja teda kuidagi solvatuna, justkui oleks Stradlater rüvetanud seda mälestust, puhtust ja süütust. Ta ei tahtnud, et see mälestus muutuks. Ja ta oli armukade. Aga nagu Holden ütleb, ei ole ta kunagi julgenud tüdrukutega lõpuni minna, seetõttu sai Stradlateri kohting Holdenile üheks tõukeks koolist enneaegselt lahkumiseks. Jane´i võib omamoodi pidada Holdeni ideaalkujuks ja peaaegu peategelaseks, kes saadab Holdenit läbi teose truult nagu punane nokamüts. Raamat meenutas mulle rootslaste Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni Berti-lugusid, olles pisut sarnaselt humoorikas ja tegelanegi maailmavalus samaealine. Enim meeldis mulle Holdeni ja taksojuht Horwitzi dialoog Keskpargi parditiigi asukate talvise saatuse teemadel. Lugeda on mõnus, kuigi vahetevahel hakkab Holdeni ennast kordav keelekasutus kaunikesti
austust jpm. Rüütellikkuse mõiste ja kõik, mida see esindab on säilinud inimeste kontseptsioonis tänapäevani. Selles elab edasi keskaja eetiline pärand, mis on alguse saanud just nendest sõjameestest. Tänapäeval peetakse meeste rüütellikkust eelkõige austuseks ja alandlikkuseks naissugupoole vastu. Ilmselt on sellest tulenenud naistele ukse avamine, nende mantli võtmine jne. Seejuures tekib mõte, et keskaegne rüütel on läbi ajaloo muutunud mingis mõttes meessoo ideaalkujuks, mida kantakse edasi põlvest põlve ning rüütlite tõekspidamised ,,kinnitavad kanda" eetika ja moraalitõdedes aegade lõpuni. 17 Franco Cardini. 1987 18 Franco Cardini. 1987 Kasutatud kirjandus 1. Georges Duby. 2007. Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel. Tallinn: Varrak. 2. Franco Cardini. 2002. Sõjamees ja rüütel Keskaegne inimene. Tallinn: Avita. 3. Johan Huizinga. 2007. Kangelasunelm. Keskaja sügis. Tallinn: Varrak. 4. James Barter. 2005
annaabi.ee 
