samas maneeris. 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1. Praxiteles (u. 385-335 e.m.a. ) 2. Myron. Kettaheitja. u. 450 e.m.a. Rooma marmorkoopas 3. 4. Polykleitos. Odakandja. u. 450-430 e.m.a. Rooma marmorkoopas Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus,seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle
(kreeklased mõõtsid inimkeha, selleks, et saada teada keskmise, ideaalse inimese proportsioone), nägu tuim ja ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Kore iseloomulikud jooned: Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva, laia voltis rüüga, käed rinna ees, tavaliselt lokkisjuukselise soenguga, näol nn "salapärane arhailine naeratus". · Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. · Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine.
õpipoisi suhe. Materjalideks puu, kivi, marmor, pronks. Hea ülevaade tänu rooma koopiatele. ARHAILINE450 Tugevad oriendi ja egiptus emõjud. Kujud jäigad, peenemalt on välja töötatud juuksed ja voldistik. Tuntud kurosedM ja koredN. Neil olid juuksed lokkides ja näol arhailine muie.Kurosed seisavad sirgelt, käed ruskas kõrval, vasak jalg veidi ees. 1PLASTIKA ÕITSEAJAJÄRK nimetatud kõrgklassikaks, skulptuur saavutab täieliku vabaduse, pole enam rangeid poose , ideaalitaotlus. ,*peloponnesose koolkond-500-430, tegutses ateenas ja olümpias ja Pheidias valdas kõiki k.a krüselefantiintehnikat. Polykleitose kasutusele võetud kontrapost on ,,odakandja" kastusel, myroni"kattaheitja"2PLASTIKA ÕITEAJAJÄRK skulptuuris taandub pidulik enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Hakati kasutama rahutumat, pateetilisemat laadi. *Lysipposele on omistatud palju töid aga vist enamus üpilaste tehtud, tema armastas pronkstehnikat. Ta muutis
ristumise koht. Raamatukogu ehituslik tüüp oli basiilika, mis hiljem sai kohtute, koosolekute pidamise kohaks ja ristiusu ajal kirikute ehitamisel tüüphooneks. Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik. Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega. Maaliti pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub. Varakristlik kunst
moodi see müstitsism 19. sajandil välja nägi, 19. sajandil on müstitsism üsna tavaline nähtus - kirjandusteadlastel on raske määrata realismi, sest realistlikel autoritel on joone, mis ei kuulu romantismi alla. Balzaci loomingust, mis on realistlik, on leitud palju romantilisi jooni. Romantikud on väga tihti loodususku, või maailma vaimu usku - pooleldi religioossed. Nendele omane ka teatud ülemuse taotlus - selles hoolimata, et maailm on kaootiline paik, neile on omane ideaalitaotlus - väga üldomane ja üldlevinud omadus romantikute puhul. See ideaal on transtendentne - see pole maine ideaal, vaid väljaspool maailma olev ideaal - kirjandus, looming hakkab vaikselt asendama religiooni. Romantikud näevad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. Selge, et selle tegelikkused ja ideaali vahel tekib pinge, mis omandab romantismi ajal teravuse. Siit tuleb mängu uus termin - ...ambivalents. Sellest pingest on kantud ka kogu see looming - religioosse maailma teatav taandumine
teada keskmise, ideaalse inimese proportsioone); nägu tuim ja ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega Kore iseloomulikud jooned: Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva, laia voltis rüüga; käed rinna ees; tavaliselt lokkisjuukselise soenguga; näol nn "salapärane arhailine naeratus" Skulptuur saavutas oma täiuse klassikalisel perioodil. Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Kreeka skulptor Polykleitos püüdis oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu ("Odakandja"). Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni "Kettaheitja". Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias, kes kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju