teistsugusema, uuema ja jällegi paremana näiva suunas. Kui James leiab, et see on vale samm, et me peaksime võtma elu kui hüve ennast, mitte püüdlema eluks meile vajalikena tunduvate hüvede poole, siis kas oleks maailm praegu nii värvikirev ja huvitav. Selles olen ma temaga aga jällegi ühel nõul, et peaksime olema sallivamad, austama üksteist. Ehk teebki see meid sallimatuteks, et liialt palju oleme me rutiinis, kuhu ideaalil, arusaamisel milleks elu, pole asja. Me peaksime kõik saama vahetevahel ehk sinna, Chautauquase järve äärde, kus James nägi esmakordselt ideaalsust, kus inimesed ei püüdle hüvede poole, vaid naudivad elu kui seesugust. Ehk siis oleksime paremad, rõõmsamad, kaasatundvamad inimesed. Aga kuidas sinna saada? Meil pole ju aega ja tsiviliseeritusse sisse põigata see on meie jaoks ära hirmutatud minek. Teine võimalus on pääseda sellesse ilu ja headuse maailma veel läbi romantikute
Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma ,,runojahtidelt" kokku korjas ja järgides eeposeteooriat, voolis sellest kunstiteose ning andis soomlaste muinasajast tervikliku maailmapildi. Kalevipoega võrreldakse Euroopa renessansi loojangul Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadid". Mõlemad lasevad välja paista patriootilisel ideaalil. Kalevipoega sisu poolest võrreldakse veel J.W. von Goethe ,,Faustiga". Kreutzwaldi eepos on müütiloov paljuhäälne ja tähenduslik tekst. Nagu tõendab maailmakirjanduseloo kogemus, suudavad vaid sellised tekstid genereerida uute erisuunaliste tekstide küllust. Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ning tänu sellele kannatab kõige rohkem lüürika. Ükski ,,Kalevipoja" tõlgendaja ei tohiks aga tähelepanuta
rajamiseni XIX sajandil. Sotsioloogia klassikaline periood algas sotsioloogia kujunemisest XIX sajandi esimesel kolmandikul ja kestis XX sajandi esimese veerandini (nt Comte, Marx, Spencer) Klassitsism e klassikaline sotsioloogia, mis algas Comte jt teoretiseeringutega, põõdis oma uurimisobjekti vaadelda väljaspoolt, s.t.uurijat sõltumatult objektiivselt. Klassikaline sotsioloogia rajaneb objekti ja subjekti sõltumatuse ideaalil. Ühiskond kujutab endast süsteemset terviklikkust ja on objektiivselt eksisteeriv teaalsus, mida saab analüüsid, võrrelda ja prognoosida. Milles seisnevad sotsioloogia funktsioonid? Funktsioonid väljendavad teaduse mitmekülgsust, selle suhet maailmaga, s.o looduse ja ühiskonnaga, ning tähtsust ühiskonna poolt vaadatuna. Teadusel on kolm üldfunktsiooni: kirjeldamine, seletamine ja ennustamine, Sotsiaalteaduste
Eelkõige on see millegi jaoks tähtis olla, kuskil arvesse tulla, Millegi eest seista, oma eluga maailmas midagi muuta. Leo C. Rosten (õpetaja, akadeemik, humorist 1908-1997) Põhjanaela vilkumine ja valgustamine taevas juhtidele äratus, mis kutsub neid üles olema headuse jõud, kes nad on määratud olema, ja valgustama oma org.-ne nii nagu valgustab Põhjanael taevast (täna öösel). Ole valgus! Ole see, kelle poole inimesed vaatavad, et saada nõu ja juhatust. Lase ideaalil, mille poole püüdled, enda sees eredalt särada, lase selle kõigi jaoks teerada valgustada. See on peamine eesmärk juhin ja-elus. Elu eesmärk on eesmärgistatud elu. Suurim iroonia selle juures on see, et mida rohkem annad, seda rohkem saad. Suurim kingitus on tegelikult see, mille endast maha jätad. Keskendudes pidevalt sellele, et sinust jääks maha suur jälg teenimisest ja rikkalik panus, ühendavad niisugused juhid juhtimise pärandiga. Seda tehes teostavad nad oma kutsumuse.
loomuõigusõpetusi, eriti nt Hobbesil). Geomeetria kui mõistuspärase aprioorse teadmise etalon. Usuti, et intuitsioon ei tee geomeetrilisi vigu. Iga katse uurida empiiriliselt geomeetrilisi teoreeme oleks tundunud absurdne. [a) liigne usk intuitsiooni viis liialdusteni õigusemõistmises b) Gauss 18-19 saj jt tegid siiski katseid testida geomeetriat (Pythagorase teoreemi) tegelikkuses.] [5] Deduktiivse süstematiseerimise ideaalil on kolm aspekti või nõuet: 1) aksioomid on ilmselged tõed (väga lihtsad ja iseenesestmõistetavad); 2) aksioomid ja teoreemid on omavahel deduktiivselt seotud peab olema määratletud lubatavate tuletusreeglite hulk; 3) teoreemid on kooskõlas vaatlustega. (Teoreemide tõestamiseks tuleb aksioomidele lisada defineerimatud algmõisted ehk primitiivsed terminid [hulk hulgateoorias], nende kaudu defineeritavad mõisted ning tuletusreeglid.)
Sotsioloogia tekkimine 13 Tekkinud küsimusi lahendama asunud teadust kutsuti esmalt "moraalse statistika" uurimiseks, sest esimesed uurimisobjektid olid otseselt seotud inimühiskonna moraalsete aspektidega. Loojad: Belgia matemaatik ja astronoom Adolphe Quetelet ja Prantuse advokaat Andre Michel Guerry. Sotsioloogia areng Klassikaline sotsioloogia 1820ndad, 1830ndad kuni 1920ndateni: Rajaneb objekti ja subjekti sõltumatuse ideaalil uuritavat tuleb vaadelda objektiivselt Ühiskond on süsteemne tervik, objektiivselt eksisteeriv reaalsus, mida saab analüüsida, võrrelda, prognoosida, kindlad uurimismeetodid Positivism, strukturaalne funktsionalism, etnometodoloogia Esindajad: Comte, Marx, Durkheim jt Sotsioloogia areng Postklassikaline periood ja modernistlik sotsioloogia: Kujunesid funktsionalistlikud teooriad jm, esile tõusid empiirilised uuringud
annaabi.ee 
