nad ei pooldanud naistele meestega võrdsete poliitiliste ja majanduslike õiguste andmist. Konservatiivid Nende arvates oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega. Neile ei meeldinud riigivõimu avalik kritiseerimine. Nende majanduslikues vaadetes ilmneb selge soov kaitsta oma maa tootjate ja kauplejate jaoks turgu välismaise konkurentsi eest. Konservatiivide ideaalik oli tugev riik. Liberalism Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi iseloomustab soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi ning vajadus põhjendadad majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Liberalism võrdsustas kõik inimesed seaduse ees. Liberalismi peamiseks kantsisks 19
vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine · universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam · ideaalik loomulik inimene päritolu ei tohiks olla tähtis · `' Looduse ees on kõik võrdsed'' Rousseau lause · hakati looma entsüklopeediaid · filosoofide ideed jõudsid ühiskonna ilukirjanduse kaudu · proosa tekib romaan kui zanr VOLTAIRE'i SAJAND 1694-1778 · 18. Sajandit nim. Voltaire'i sajandiks, sest ta oli oma aja viljakamaid autoreid ja ta kirjutas väga erinevaid asju.
paretisse. Parteisid võib oma vaadete poolest 3ks. 1. vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalseks võrdluseks. Nad pooldavad ühiskonda, kus läheb inimeste sissetulekutes ja võimutes pole eriti suured. Nad on veendunud et vastust kodanike elujärje riigi. Hearidus, tervishoid, eluase, trantsport ja kultuur peavad olema kõigile kättesaadav (SDV, KK erkond.) 2. parempoolsed parteid.-esindavad jõukamate ettevõtlusega inimeste huve. Nende ideaalik on vabadu, konkurents ja õigus valikuleigas elu valdkonnas. Nad pooldavad riikliku ja erasektori konkurentsi hariduses, tervishois jne.. 3. tsentri partei-osades küsimustes kalduvad vasakpoolsusele ja osades parempoolsusele, nende rolliks on pehmendada ideloogilisi vastuolulised Ajalooliselt on ameti ühingud välja kujunenud tööliste paranduslike huve kaitsnud organisatsioonidest. AÜ nõuab väärikat palki, saadustega sätestatud tööaega, tervislike töötingimusi ja tööohutust
Rousseau · Moodsa demokraatia visandaja · Oli ,,Valgustuse korrarikkuja" · Pärit kalvinistlikust Genfist · Oluline kasvatusfilosoof: loomulik areng · ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762): peateos ... Riigivõim kuulub rahvale ja valitseja on rahva teenistuses ... Ebamäärane mõiste ,,Rahva ühistahe", mille eesmärgiks on kõikide heaolu ... Ideaalik vahetu-otsene demokraatia ja vabadus eksisteerib vaid võrduses. Rousseau mõju · Rousseaul täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine · Kui Prantsuse revolutsioon radikaliseerub, kogub Rousseau tõlgendus populaarsust · Oluline mõju ka 19.-20. saj. rahvusaatele: igal rahval on õigus moodustada oma riik. Valgustus ja religioon 1.Deism: Populaarne tõlgendus ... Jumal on loonud maailma, aga seejärel ei sekku asjadesse 2
1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse. Noor-Eesti 1905 avaldas Noor-Eesti värskendavat mõju ühiskonna mõtlemisele. Nad olid radikaalid. Nad ütlesid lahti etnotsentrismist, ja kultuurirahvusest, hülgasid ka rahvusliku nihilismi, kritiseerisid marksiste klassivõitluse tähtsustamises Poliitiline ja sotsiaalne uuestisünd pole võimalik ilma kultuurilise taassünnita. Ideaalik mõistuse ja töö vaba liit (ehk sotsialism, aga üks klass ei valitse). Sealt tuli ka et „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks”. Nooreestlased tahtsid reisida, maailmakirjandust lugeda ja maailma avatsata, isegi jala mingi Pariisi kui väga vaja Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Enne sõda suurriigid oma plaane Läänemereümbrusega ei avalikustanud. Vene võimalikud sihid olid pigem Mustale merele. Sõja algul polnud ka Saksamaal Balti riikide kohta mingit