Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"idatipus" - 5 õppematerjali

Kreeta reisikirjeldus
8
ppt

Kreeta reisikirjeldus

põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Puurmani minevik
2
txt

Puurmani minevik

mis hendab omavahel parki idast ja lnest ristavad prnaalleed. Toite saab tiik Pedja jest ning ravool toimub tiigi lunatipus paikneva ravoolukanali kaudu. Tiigisaarele pseb graniitsammastega betoonsillakese kaudu; silla piiretena on ksutatud raudkette. Sarnane sild on ka kanalil, mis hendab tiiki Pedja jega. Raudkettidega hendatud graniitsambaid on pargis ksutatud ka tiigi ravoolukanali juures ning tiigi ja phjapoole jvate muruvljakute vahel kulgeva allee idatipus, kus eelpool mainitud tiiki jega hendava kanali krval on paatide randumiseks veepiirile viiva graniittrepiga varemalt ehisvaasidega kaunistarud olnud vaateplatvorm. Lisaks nn. Puurmani misa pargile kuulub pargiansamblisse ka Pedja je idakaldal paiknev nn. Puurmani leje park ehk Hirvepark. Mnedel andmetel juba 18. sajandil eksisteerinud Hirveaed on tenoliselt lbi aegade olnud vabakujundusliku kujundusega, pakkudes vaheldust je lnekaldal asunud smmeetrilisele barokkpargile. 1861

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Tartu
4
doc

Tartu

Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne ­ soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ­ ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud).

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Uued ja vanad maailmaimed
27
docx

Uued ja vanad maailmaimed

sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Alexandria kirdeosas oli vanasti meri, õigemini asus seal kaks sadamat : Suursadam ja Eunostose ("Õnneliku naasmise") sadam. Mere poolt kaitses sadamaid loodusliku muulina piklik kaljune Pharose saar. Neemele saare idatipus püstitatigi majakas. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100 - 120 meetri kõrgune. Selle aluseks oli 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70 - 80 meetri kõrgune ja umbes 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
98 allalaadimist
7 maailmaimet
16
doc

7 maailmaimet

Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Aleksandria kirdeosas, seal, kus praegu saub tihedasti täisehitatud araabia kvartalite ja suurepärase Abu al-Abbase moseega! poolsaar, laius Ptolemaiose ajal meri, täpsemalt kaks sadamat - Suursadam ja Eunostose ("Õnneliku naasmise") sadam. Mere poolt kaitses sadamaid loodusliku muulina piklik kaljune Pharose saar. Neemele saare idatipus püstitatigi majakas. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imetlusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi." Aastal 285 e. Kr. ehitati mandri ja saare vahele umbes kilomeetri pikkune tamm ja aastaks 279 e. Kr. valmis ka tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100 - 120 meetri kõrgune.

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun