Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Rukkijahust hapendamise teel kergitatud leib oli igati tulusam, odrajahust tehtud leivast toitvam, püsis kauem pehme ja oli seisnult maitsvam kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odrakakk (Moora, 1980). Seetõttu ongi rukkileib iseloomulik just Euroopa idaaladel, kus see ka peamiseks toiduks kujunes. Hapendatud rukkileiba, mida küpsetatakse kobedast tainast suure pätsina, söövad eestlased, lätlased, leedulased, idasoomlased, karjalased, teised soome-ugri väikerahvad, venelased, valgevenelased ja põhjaukrainlased. Niisuguse leiva valmistamise traditsioon oli piiritletud paikkonnaga ja need piirid on püsinud tänapäevani. Kuigi sõnad ,,leib" ja ,,tainas" olid läänemeresoome keeltes nähtavasti tuntud juba enne ajaarvamise vahetust, omandas ,,leib" hapendatud tainast valmistatud rukkileiva tähenduse alles esiaja lõpul, mil põhiliseks teraviljakultuuriks muutus talirukis
Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Rukkijahust hapendamise teel kergitatud leib oli igati tulusam, odrajahust tehtud leivast toitvam, püsis kauem pehme ja oli seisnult maitsvam kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odrakakk. Seetõttu ongi rukkileib iseloomulik just Euroopa idaaladel, kus see ka peamiseks toiduks kujunes. Hapendatud rukkileiba, mida küpsetatakse kobedast tainast suure pätsina, söövad eestlased, lätlased, leedulased, idasoomlased, karjalased, teised soome-ugri väikerahvad, venelased, valgevenelased ja põhjaukrainlased. Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Algselt, kui taludes olid suured ahjud, tehti ümmargusi 5-6-kiloseid leibu, 19. sajandi lõpul võeti kasutusele uued ahjud ja leivad muutusid väiksemaks (3-4 kg) ning kujult ovaalseks. 1920.-1930. aastatel kaalusid suuremad taluleivad 4 kg ja väiksemad 2 kg.
seistes või paadist. Kaljuraiendeid tehti teisiti ja neil olid teised teemad. Maalinguid tehti kasutusel olevate veeteede äärde, veeteede ristumiskohtadesse, koskede harjadele. Ca 10 a. tagasi algas buum, mil pidevalt leiti uusi maalinguid. Kaljumaalingud on säilinud tänu kaljupinnale moodustunud klaasjale ränididoksiidi kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3. Ida- ja Lääne-Soome Läänesoomlased on suletumad, nendega ei saa hästi jutule, idasoomlased on elavamad, altimad koostööd tegema. Mida sünget on soomlase loomuses, on pärit läänest, kõik leebe on pärit idast. Lääne-Soome: Iseloomulik kõva leib, sest tehti pikaks ajaks ette. Tehti juustu Pitkäpiimä juuretisega tehtud piim Ida-Soome Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele
seistes või paadist. Kaljuraiendeid tehti teisiti ja neil olid teised teemad. Maalinguid tehti kasutusel olevate veeteede äärde, veeteede ristumiskohtadesse, koskede harjadele. Ca 10 a. tagasi algas buum, mil pidevalt leiti uusi maalinguid. Kaljumaalingud on säilinud tänu kaljupinnale moodustunud klaasjale ränididoksiidi kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3. Ida- ja Lääne-Soome Läänesoomlased on suletumad, nendega ei saa hästi jutule, idasoomlased on elavamad, altimad koostööd tegema. Mida sünget on soomlase loomuses, on pärit läänest, kõik leebe on pärit idast. Lääne-Soome: Iseloomulik kõva leib, sest tehti pikaks ajaks ette. Tehti juustu Pitkäpiimä juuretisega tehtud piim Ida-Soome Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele
Kujutati tavaliselt kasutusel olevate veeteede ääres, veeteede ristumiskohtades, koskede harjal, soostunud maaks muutunud endisete veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele. Sakari Topelius (1875) ,,Maamme-kirja", on eelkõige ajaloolane, aga ka muinasjutu vestja. Karjalane- siiras, tore, pruunijuukseline, sinisilmne, sõbralik Hämelane- tõsine, karm, linakarva juuksed, hallid-sinised silmad, ebasõbralik Eelmine kord: ida ja lääne erinevused kuni keskaja kultuurini, seal hulgas muinasusust ja ristiusust. Rajati kloostreid, jutlused algasid emakeeles. Soome ristiusu tulek oli kahtlane, soome kaitse pühak
annaabi.ee 
