o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati. Olavi nime on rahvas tuletanud Skandinaavia Olafist. Muistend kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on rahvusvaheliselt tuntud ja kasutatud ka Tallinna Oleviste kiriku ehitamisloo selgituseks. Lisaks on Olev tuntud ka üsna vanades rahvalauludes. Muistendites kirjeldatud ehitaja surnukeha, samuti ka tema suust väljakaranud kärnkonna ja mao kirjeldus vihjab Maarja kabeli idaseinale aastail 1513-1516 püstitatud seinamonumendi allosas asuvale kivist luukerele, ussile ja kärnkonnale.
Üks tema meistriteos on Püha Peetruse kiriku 132m kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii tohutult suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas Vatikani lossis asuva Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo veetis selle 40m pika lae all tervelt 4 aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Sama kabeli idaseinale maalis ta 30 aastat hiljem suure fresko. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle, kuid see kuulub juba järgmise kunstistiili piirimaile. Ise pidas ta ennast eelkõige skulptoriks. Tema 5,5m kõrgune võitluseks valmistuva Taaveti kuju on Donatello ja Verocchio samanimeliste, leebelt mõjuvate töödega võrreldes hoopis jõulisem, isegi vägivaldne. Michelangelo loomingutee kestis umbes 6 aastakümmet. Et ta
,,Öö" ja ,,Päev" ning ,,Hommik" ja ,,Õhtu" Maalikunstis on Michelangelo suurimaks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roomas, Vatikanis. Vararenessansi kunstnike seinamaalidega kaunistatud ruumi lae kattis Michelangelo 9 pildiga Vanast Testamendist. Oma ainsa lõpetatud töö tegemiseks kulutas kunstnik neli aastat, mille jooksul maalis üksinda 350 figuuri! Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloomus avaldub ka tema maalides inimesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vorm huvitab kunstnikku rohkem kui värv. Tema tahvelmaalidest võiks veel nimetada tondot (tondo ümarformaadis maal) ,,Püha perekond" Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas. · Raffael (1483-1520)
Skulptuuris valitseb kujude keerukus ja nende ideaalproportsioonide taotlus. Michelangelo, üks suurmeistritest, on loonud täiuslikud skulptuurid Taavetist, paavst Julius II-le loodud Moosese kujuga hauamonumendi, Kapitooliumi väljaku ja palju muud. Michelangelol on õnnestunud kujutada erinevate ajastute lemmikmotiivi pietà (lein, kurbus), kus neitsi Maarja leinab surnud Kristust, hoides teda süles. Michelangelo maalis Vatikani Sixtuse kabeli lae piibli ainetel ,,Maailma loomisest" ja idaseinale maalis ta ,,Viimse kohtupäeva". Maalikunstis on katsetajaks Leonardo da Vinci, esimese psühholoogilise portree maalija, sõjamasinate looja, arhitekt, luuletaja, helilooja, matemaatik jne. Tema loomingu tippteoseks peetakse ,,Mona Lisat", kuid ka mitmeid madonnade pilte, sh. ,,Madonna kaljukoopas". Tänu katsetustele värvisegamise alal on halvasti säilinud fresko ,,Püha õhtusöömaaeg", kus on uudne kompositsioon ja ruumi jätkumise efekt. Säravaimaks Itaalia
40 figuurist val mis 3. Neist tuntui m on ,, Mooses" Vana Testamendi prohvet, j õuline ja traagiline kuju, kes o ma usust taganenud rahvast nähes täitub kirgliku vihaga. Medicite pere konna hauamonu m endile Firenzes val mis Michelangelol neli figuuri: ,, Öö" ja ,,Päev" ning ,,Hommik" ja ,,Õhtu". Maalikunstis on Michelangelo suuri maks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roo mas. Paarküm m end aastat hilje m maalis Michelangelo sa ma kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes j õulistes vor mides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloo mus avaldub ka tema maalides ini mesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vor m huvitab kunstnikku rohke m kui v ärv. Te ma tahvel maalidest võiks veel ni m etada tondot (tondo ümarfor maadis maal). Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas.
Michelangelol (14751564) valmis 1504 Firenzes tema kuulus ,,Taavet" ning 1512 lõpetas ta Roomas Sixtuse kabeli laemaali. Raffael (14831520) tegutses arhitekti ja alates 1515. aastast töödejuhatajana Rooma Peetri kiriku ehitusel, maalides samal ajal ka ,,Sixtuse Madonna". Tizianil (surn. 1576) valmisid Veneetsias oma esimesed kuulsad tööd. Alles sajandi teisel veerandil tabas Itaaliat ja tema kultuuri langus ning otsekui selle sümbolina maalis Michelangelo 153641 Sixtuse kabeli idaseinale ,,Viimse kohtupäeva". Türgi oht. Itaalia sõjad jätkusid veel kolm aastakümmet. Lisapingeid tekitas jõudu koguv reformatsioon ning türklaste edasitung Euroopas: 1529. aastal piirasid Türgi väed juba Viini. Kolm aastat varem, 1526 türklaste vastu peetud Moháci lahingus uppus põgenedes jõge ületanud Tsehhi ja Ungari kuningas Lajos II. Kuningas oli abielus Karl V õe Mariaga, kuninga õde aga Karli ja Maria venna Ferdinandiga
annaabi.ee 
