1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idariikide vahel, omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid:
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ...
Raudne eesriie-Ida, ja lääneriikide vahel olev piir,mis takistas idariikidel suhtlust lääneriikidega.külm sõda-sõda lääne ja idariikide vahel.trumani doktriin-vabade rahvaste toetamine sise-ja välissurve eest.marshalli plaan-isesisvunud riikide aitamine majanduslikult.berliini blokaad-nsvl lõikas ära lääne-berliini muust maailmast,et see annaks alla ja liituks nsvl-da.võidurelvvastumine-uute relvaliikide väljatöötamine ja katsetamine,usa ja nsvl vahel,usa sai esimesena tuumapommi.nato-1949,et vastu seista nsvl kasvavale agressiivsusele(usa,lux,holland,belgia,prants,suurbrit)euroopa söe-ja
Kordamine ajaloo kontrolltööks! Mõisted! Külm sõda- vastasseis USA + Lääne ja NL + idariikide vahel, omavahel ei sõditud otse, vaid teiste riikide kaudu. Võidurelvastumine- NL ja USA vaheline võistlus, saavutamaks relvade arvu ja kvaliteediline ülekaal vastase omadest. Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale. Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine. Idablokk- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Saksa DV).
I. Nagy alustas Ungari reformimist ning läks demokraatlikumaks. Ometigi kõrvaldati võimult Nagy ning asendati taaskord Rakosiga, kelle tegevuse vastu hakkas rahvas mässama. 23.10. 1956 Ülestõusu käigus tagandati Rakosi ja asendati Nagy-ga. Ülestõusu käigus alustati demokratiseerimist, vabastati poliitvange, astuti välja VLO-st ning samuti kutsuti ÜRO-d tunnustama Ungarit neutraalse riigina. Lääneriigid aga ei vastanud Ungarile oodatud abiga. Puudus plaan idariikide aitamiseks, kui peaks puhkema mäss. Selle tõttu suruti 4. novembril 1956 ülestõus NSV vägede poolt maha. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi uus valitsus. Taaskord võime Ungari kriisi tulemusi pidada edukas NSV Liidu jaoks ning kaotuseks Ungari puhul, kes kaotasid lootuse saada demokraatliku, neutraalse riigi. Minu arvates ei võitnud keegi nii nimetatud Külma sõda. Siiski võime öelda, et mitmed
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja
4 kommunistlikku riiki: Hiina, Põhja-Koera, Põhja-Vietnam ja Mongoolia. 1950-1953 Korea sõda. Tulemusena keegi ei võitnud. Hoogustus võidurelvastumine. Põhja-Koreast sai mahajäänud kommunistlik riik siiani selline. Peale Korea sõda otsustatakse Lääne-Saksamaa relvastada. Niimoodi sünnivad Pariisi kokkulepped. 1954 a otsustavad lääneriigid, et Lääne-Saksamaa võetakse NATOsse ja luuakse Saksa Liitvabariigi Armee e Kundeswehr. ? Lääne-Saksa relvastamine on põhjuseks Idariikide sõjalise liidu tekkimisele. 1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed. Loobub Lõuna-Sahhalinist ja Kuliinide saarest (
Aleksander šolženitšon-mitteingliskeelne menukirjanik, sai nobeli kirjanudspreemia Millega tegeleb küberneetika:tegeleb juhtimise, side, infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Arstiteadus-esimene südame siirdamine , kosmonautika-esimene inimene kuul Andy warhol pani aluse popkunstile.(agresiivne reklaam, graafikud) . Televisioon muutus mandritevaheliskes.Mood muutus räpakaks PINGELÕDVENDUS:1960 a lõpust kuini afganistani sõja alguseni1979 Pingelõdvendus?-Lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. Mis sundis lääneriike parandama suhetid kommunistlike riikidega? näited–levis seisukoht et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks.lääs vajas hingetõmbehetke.1970.a sõlmis Lääne-saksamaa , nsvl ja poola idalepingud-Riigid tunnustasid saksa idapiirina Oder-Neisse jõge..Prantsusmaa president külastas moskvat. NT:Prantsusmaa astus natost välja, helsingi protsess Suhted NSVL liidu ja prantsusmaa vahel?-De gaulle astus välja natost
Selleks suleti kõik maanteed ja raudteed. USA ja Inglismaa varustasid seal olevaid inimesi kõige eluks vajalikuga õhusilla kaudu. See toimus, et välja tõrjuda sõjaväeosasid. -NATO- Loodi 1949. Eesmärk oli välja astuda riikide kaitseks, keda rünnatakse. -ESTÜ- Euroopa Söe ja Teraseühendus, praegune Euroopa Liit. Loodi 1952. Eesmärgiks oli rahu hoidmine riikide vahel. -VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1955. Eesmärgiks oli kaitsta lääneriike idariikide eest. -VMN- Loodi 1949. Eesmärgiks oli majanduslik koostöö (see oli ettekääne, tegelik eesmärk oli kontrolli hoidmine) -Külma sõja kriisid *Lähis-Ida(Suessi kriis) 1948-79 *Berliini kriis 1953-61: Osalevad riigid- USA, NSVL, Saksamaad. Probleem- Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Tulemus- Valmis Berliini müür. *Korea sõda 1950-53: Osalevad riigid- NSVL, USA, Hiina. Probleem- Enne oli Korea Jaapani koloonia
selle piirkonna tugevaimad. · 2. saj Kartaago nõrk. Rooma hakkas segama end idariikide asjadesse ja osutus väga tugevaks. Hellenistlikke riikide võim hakkas nõrgenema. · 1.saj olid hellenistlikud
annaabi.ee 
