näitaja 5%. Osa eestlastest kasutas võõrsile mineku võimalust baltisakslaste ümber asustamisel (1939) ja ümber asustamise ajal (1941), osa läks mitmel erineval ajal toimunud üleviimis aktsiooni raames kaasa eesti rootslastega (1940 ja 1943-44), koos nendega õnnestus 1000- 3000 eestlasel Rootsi asuda. Lisaks mindi läände Saksa okupatsiooni ajal õppima või õpetama, evakueerituna, tööle värvatuna. Saksa võimudel oli valminud kava värvata vallutatud idaprovintsidest, sh Eestist, Saksamaale lihttöölisi põllumajandustöödele, sõjatööstusse või seda toetavasse sektorisse, meditsiiniõdesid jt. Erinevates allikates pakutud arvud algavad 10 000-st, mainitakse ka 15 000 eestlast, kuid 1943 aasta seisuga on välja toodud koguni 30 000 eestlast, kes lahkusid sinna. Lisaks sellele, et Saksamaa vajas töökäsi, oli sakslastel vaja hakata välja õpetama noori truusid riigialamaid, keda oleks vajadusel võimalik rindele saata
o Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus kõrge kultuur ja jõukad linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse kõneldi peamiselt kreeka keelt ladina keelt kasutati riigivalitsemises ja sõjaväes o Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia jõukuselt ja arengult idaprovintsidest maas põhjapoolsetel aladel oli linnu vähe põllumajanduslik üldilme · Ühiskondlik kihistumine o keiser o senaatoriseisus Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad suurmaavalitsejad, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad o ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega
Põhja-Aafrika – olid enne rooma vallutust enamasti suhteliselt vähem arenenud. Üksnes Põhja-Aafrikas oli juba Kartaago hiilgeaegadest alates levinud foiniikia päritolu kõrgkultuur. Mujal etendasid roomlased tahes-tahtmata kultuuritooja osa. Suuremad linnad tekkisid siin alles rooma vallutuse järel ja omandasid seetõttu algusest peale roomaliku ilme. Peamise kõnekeelena levis linnades ladina keel. Nii romaniseerusid lääneprovintsid idaprovintsidest märksa enam. Küllalt suurel osal neist aladest (Prantsusmaal ja Hispaanias) kõneldakse tänapäevani ladina keele baasil kujunenud romaani keeli. Samal ajal levis tsivilisatsioon lääneprovintsides idaprovintsidega võrreldes kõigest hoolimata suhteliselt pinnapealselt. Suuremad linnad tekkisid ainult Vahemerega vahetult piirnevatel aladel, ja needki jäid oma jõukuse ja arengu tasemelt enamasti idamaa linnadele alla. Vahemerest eemal säilitasid
2. koopia Statistikainspektorile, parteigenosse Korherrile Berliin SS-Reichführer sai Teie statistilise aruande „Euroopa juudiküsimuse“ lõpliku lahendamise kohta. Ta soovib, et üheski kohas ei räägitaks „juutide erikohtlemisest“. Lehekülg 9, punkt 4 peab olema: „Juutide transportimine idaprovintsidest Vene idaossa: Veeti Kindralkubermangu laagrite kaudu ... Warthegau laagrite kaudu ...“ Teistsugust sõnastust tarvitada ei tohi. Tagastan Teile SS-Reichführeri poolt viseeritud eksemplari palvega teha vastavad parandused 9. leheküljele ja see siis jälle tagastada. SS-Obersturmbannführer Nürnebergi Rahvusvahelise Sõjatribunali materjal (tõlkinud I. Juhani).
annaabi.ee 
