Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid.
Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid.
arhitektuurile omaseid võtteid nt silindervõlv ja ümarkaar. Mõjutusi ja eeskuju saadi Bütsantsist ja isegi islamist. Kogu kunst on seotud kirikuga, usuga. Igal suuremal piirkonnal oli poliitilise killustatuse tõttu omapärane ehituskunst. Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika. Kristlaste hulk on suurenenud ja seetõttu ka kiriku tüüp muutub. Muutunud olud tingisid vanas skeemis olulisi muudatusi. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsemasse otsa, kus laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõimumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli põikihoone pärandast tavaliselt kõrgem ja koori all on vahel kabel krüpt, kuhu maeti suurnikke. Kiriku põhiplaan läheneb ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik
kaitsealast, kus külastustegevust oleks võimalik suhteliselt täpselt määratleda ning kontrollida tänu täpsele külastusseirele. Kaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja Emajõe deltasoostik. Külastusloendus Emajõe Suursoo külastuskeskuses ja matkarajal Kaitseala põhiliseks huvikohaks on Kantsi kõrtsi rajatud RMK Emajõe Suursoo külastuskeskus- teabepunkt, kuhu külastustegevus on kontsentreerunud. Kavastu küla kõige idapoolsemasse ossa, endises Kantsi kõrtsis paiknevasse külastuskeskusesse viib tupiktee, kus võiks läbi viia automatiseeritud autoloendust. Autoloendust saaks korraldada ka külastuskeskuse väravate taga, kuhu on rajatud parkla 20-le sõiduautole, ning kust saab alguse 2,5 km pikkune matkarada. Matkarada on varustatud raja alguses suure infotahvliga, kus käib valdav osa külastajatest. Raja eri punktides on seitse väikest infotahvlit. Samuti on rajal kolm lõkkekohta koos kolme pingiga
annaabi.ee 
