7 3 3 15,586 229,61 239,13 239,0 246,3 xp=c+b*(-ln(1-p))1/a 0,3 ????? *100 Diskreetsed jaotused p= 0,166667 1. Kui suur on tõenäosus, et 6-st täringuviskest tuleb 2 korda 6 (Bin)? 0,200939 2. Seemnete idanevusprotsent on 60 (Bin). Leida tõenäosus, et 5 seemnest idaneb vähemalt 3. 0,68256 Leida tõenäosus, et 6-st seemnest idaneb ülimalt 2. 0,1792 3. Olgu haruldaste seemnete idanevusprotsent 50. Leida tõenäosus, et 10-st juhuslikult valitud seemnest idaneb vähem, kui 7 seemet. 0,828125 4
protsent. Lahendus Idanevuse protsent on idanenud seemnete arvu suhe muldapandud seemnete arvu, väljendatuna protsentides. Näide 4 (jätkub) Leiame tärganud terade arvu a: a = 250 - 25 = 225. Teades tervikut (A = 250) ja osa (a = 225), leiame teise põhiülesande kohaselt osamäära (protsendimäära) ehk idanevusprotsendi: a 225 p = 100 = 100 = 90% A 250 Vastus. Nisu idanevusprotsent on 90. 3. põhiülesanne: terviku leidmine. Kui on antud osa ja osamäär, mille see osa moodustab tervikust, siis tuleb osa jagada protsendimääraga ja tulemus korrutada sajaga: 100% A = a . p% Näide 5 Minearaalväetis sisaldab 10% lämmastikku. Mitu kilogrammi tuleb seda väetist osta kahehektarise põllu väetamiseks, kui väetamisnorm on 8 kilogrammi lämmastikku hektari kohta?
Idanevus. Väga tähtis õlleodra kvaliteedi näitaja on idanevus, sest üksnes korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi idaneb täisküpsus faasis ilusa ilmaga koristatud ja nõuetekohaselt kuivatatud vili. Tähtis on ka idanemisenergia, mis määratakse 72tunni möödudes terade kasvamapanekust. Heal õlleodral on idanemisenergia ja idanevusprotsent lähedased, mis näitab kõigi seemnete ühtlase kiirusega idanemist. Kui õlleotra varutakse kohe või 45 päeva jooksul pärast koristamist, ei ole terad mõnikord veel läbinud järelkasvamiseperioodi ja nende idanevus on normaalsest väiksem, kuid see suureneb pärast järelvalmimist, järelvalmimata odral määratakse ainult eluvõime; see peab olema vähemalt 95%. 3
nõu põhja ning viljaliha, kõlujad seemned ja muud kerged viljaosad kerkivad pinnale. Vedelik koos viljaosakestega kallatakse ettevaatlikult settinud seemnetelt. Seda protseduuri võib korrata 3...4 korda ning lõpuks jäävad anuma põhja puhtad seemned. Seemned tõstetakse spaatliga paberrätikule ja jäetakse ööks kuivama. Kui seemneid ei taheta külvata kohe, on marju võimalik säilitada ka sügavakülmas, kuid ülessulatatud viljadest tuleb seemned kiiresti eraldada ja külvata. Idanevusprotsent on sügavkülmutatud marjadest eraldatud seemnetel väiksem, kui värsketest viljadest eraldatud seemnetel. Külv Mustikaseemneid külvatakse hilissügisel või varakevadel pärast mõnekuulist stratifitseerimist külvikastidesse. Kasvusubstraadina kasutatakse väetisteta, neutraliseerimata, happelist turvast. Seemned segatakse liivaga ning pärast külvamist kaetakse seemned õhukese turbakihiga. Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad
A B 1. Koolis õpib 240 õpilast, kellest on täna koolis 228 õpilast. Mitu 1. Seemnete idanevuse kvaliteedi kontrollimiseks külvati 160 protsenti õpilastest täna puudub? seemet, millest ei idanenud 24 seemet. Arvuta seemnete idanevusprotsent. 2. Perekonna ühe kuu sissetulek oli 6000 krooni, millest 2160 krooni kulutati toidule. Mitu protsenti pere sissetulekust kulutati toidule? 2. Perekonna ühe kuu sissetulek oli 4000 krooni, millest 1640 krooni kulutati toidule. Mitu protsenti pere sissetulekutest
Käbikandvus algab väga valgusküllases kasvukohas 2030 aasta, puistus 3050 aasta vanuselt. Kuusk suudab paljuneda ka nii, et kohtadesse, kus juurestik ulatub maapinnale, kasvavad maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega. Soodsatel tingimustel võivad üksikud käbid tekkida 15 aasta vanustele puudele. Seemnete idanevus on üldjuhul üsna kõrge ja säilib 45 aastat (idanevusprotsent väheneb järk-järgult). Tolmlemine toimub levila lõunaosas aprilli lõpus või mai alguses, Eestis tavaliselt mais ja levila põhjaosas juuni teises pooles. Seemned valmivad sama aasta septembris- oktoobris, levila põhjaosas aga võivad külmal aastal üldse mitte valmida. Seemnete varisemine algab märtsis-aprillis ja kestab kuni sügiseni. Eestis ja meie lähipiirkondades variseb kõige rohkem seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 45 aasta järel,
annaabi.ee 
