kasvufaasid erinevatel aegadel ja jõuavad küpsuseni ebaühtlaselt. See võib tingida saagi kvaliteedi languse. Külvijärgselt põlde tavaliselt ei rullita. Kui külvi ajal on muld märg, külvatakse seeme kõrgemale, kui kuiv, siis sügavamale. 6 Külvieelne harimine Külvieelse mullaharimise peamine eesmärk on luua selline külvialus, kus seemned idaneksid ja tärkaksid kiiresti ja ühtlaselt. Halba külvi pole võimalik teiste agrotehniliste võtetega heastada. Kuna talinisu külvan kesale ja eelviljaks on oder, siis kohe pärast vilja koristamist alustan kõrrekoorimisega Kuna saaki soovin saada üle 4 tonni hektarilt siis on vaja anda lämmastikku kokku ligi 120kg/ha. Sügisel enne kesakündi 30kg/ha, varakevadel pealtväetamisega 60-70kg/ha ja taimede kõrsumise faasi algul 20-30 kg/ha. Fosforit olenevalt
peab olema vähemalt 60%, esimese klassi õlleodral vähemalt 80%. Tera peab olema raske ja jäme.. Tähtsat osa 1000 tera massi juures etendab tera kuju. Tera peab olema lühike ja ümar. Piklikes terades kulub endospermi lahustamiseks rohkem aega kui lühikestes, sest endospermi lahustamine ensüümide toimel algab idupoolsest osast. Kvaliteetse õlleodra tera ühtlikkus peab olema 90-93%. Idanemisvõime. Õlleoder peab hästi idanema. Väga oluline on, et kõik terad idaneksid ühel ajal ja ühesuguse intensiivsusega. Mitteidanevaid teri nakatavad mikroorganismid. Seemnete idanemisvõimet iseloomustavad eluvõime, idanemisenergia ja idanevus. Eluvõime näitab mitu protsenti seemnetest on üldse elus ja võimelised idanema optimaalsetes tingimustes. Seemnete eluvõimet mõõdetakse enamasti biokeemiliselt. Elusa seemne idu hingab, surnud seemne idu aga mitte. Õlleodra idanevust ja
5. Millised kulturaalsed omadused on abiks mikroobide indentifitseerimisel? Koloonia kuju, suurus, värvus, konsistents, pind, läbilõige. 6. Kuidas on võimalik testuda kultuuris liikuvust ja endospooride esinemist? Liikuvus – ripptilgas. Hugh-Leifsoni sööde/süsivesikute kasutamise põhisööde – tehakse pistekülv. Endospooride esinemine – külvatakse toitepuljongiga katseklaasi, inkubeerida 80 kraadi juures ja inkubeerida termostaadis, et spoorid idaneksid. Teha väljakülv R2A agarile ja sealt omakorda preparaat. 7. Kuidas testitakse suhkrute kasutamist? O/F testiga. 8. Mis on käärimine? Orgaaniliste ühendite lagundamine anaeroobses tingimuses 9. Miks on käärimistesti vaatluseks optimaalne aeg umbes kaks päeva peale külvamist? Kui hiljem vaadata, siis kasvukeskkonnas olevate teiste substraatide aluselised laguproduktid varjutavad tekkinud happelise reaktsiooni 10. Mis on IMViC test ja milliste mikroobide eristamisel on ta oluline?
kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda. Seemned asetatakse lillepottidesse või kastidesse, kus on ühe kaaluosa seemnete kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või 6 põhjas. Enne seemnete kastidesse panekut tuleks neid kolm päeva leotada. Anumad seemnetega viiakse keldrisse