algupära. Rannikumurre eraldus omaette ja varem, kirdemurre aga pärineb Peipsi murdest ja on selliselt ühist algupära idamurdega. Viitso kõneleb ajaloolisest arengust lähtudes viiest eesti peamurdest: lõunaeesti, põhjaeesti, ida-, kirde- ja rannikumurdest. Huno Rätsepa järgi eraldus varasel perioodil Viru murre, mis sai kirderannikumurrete aluseks. Hiljem lahknes maamurdest Vaia murre, mis sai aluseks idamurdele ja mõjutas kirderannikumurrete moodustumist. Rätsep seletab kirderanniku murderühma teket vana murdeliiduga. Rätsep tõstab esile keele- või murdeliitude tähtsuse ka hilisemas eesti keele kujunemisloos, rõhutades, et viimasel aastatuhandel on esinenud suundumisi nii murrete eristumisele kui sarnastumisele. Valdav enamik lõunaeesti murrete vahelistest erijoontest on samuti tekkinud viimase tuhande aasta jooksul. Lahknevuse olulisemad põhjused olid erinevad keele- ja murdekontaktid:
35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem? Võru murre on kõige elujõulisem tänapäevani, kuna on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse. 36. Miks on inimesel raske varjata oma keelekasutuse murdelisi iseärasusi? Inimesel on raske varjata oma keele murdelisi iseärasusi, kuna need on enamasti sügavalt juurdunud ja lapsepõlves omandatud. 37. Mis on iseloomulik Põhja Eesti murderühmale: keskmurdele, idamurdele, rannikumurdele, läänemurdele, saartemurdele? Keskmurre on aluseks kirjakeelele. Iseärasusteks on pikkade vokaalide diftongistumine ja alõpuline mitmuse osastav. Idamurde iseärasuseks on ilõpuline diftong järelsilpides ning ohääliku asendamine õga. Rannikumurde erijoonteks on vältevahelduste puudumine ning sõnalõpulised vokaalid, mis on kirjakeeles häälikumuutuste tõttu kadunud. Läänemurde iseärasusteks on v asendamine bga.
murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem? Kõige elujõulisem on Võru murre, mis on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse. 36. Miks on inimesel raske varjata oma keelekasutuse murdelisi iseärasusi? Murdelised iseärasused omandab inimene tavaliselt varases lapsepõlves, seepärast on need enamasti sügavalt juurdunud. 37. Mis on iseloomulik Põhja- Eesti murderühmale: keskmurdele, idamurdele, rannikumurdele, läänemurdele, saartemurdele? 38. Mis on iseloomulik Lõuna- Eesti murderühmale: Tartu murdele, Mulgi murdele, Võru (ja Setu) murdele?
Tartu murdeala sisemine liigendus Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo. Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.. Naaberkeeltest on mõjutanud läti keel lõunas, vene keel idas, kuid pigem üksikute sõnalaenude näol. Põhjarühm Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak. siirdemurre südaeesti idamurdele, erineb tavaliselt Tartu murdest oluliselt. hääldus: järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine, nt kohos ‘kohus’; morfoloogia: o NA de-mitmus, nt vennadega; o sid-lõpuline mitmuse partitiiv, nt talusid; o st-lõpuga translatiiv, nt sai pahasest ‘sai pahaseks’; o sg 1. pöörde n-lõpuga vormid, nt lätsin ‘läksin’; o (s)is-lõpp pl sg 3. pöördes, nt lätsis ‘läks’; o sse-lõpuline oleviku imbisik ‘tettässe ‘tehakse’; palju on põhja
annaabi.ee 
