Montesquieu (1669-1755): Muusika oli tähtsaim suund välja estetistlik luule. ,,Pärsia kirjad" 1721 ja ideaal (tähtis tonaalsus, Tõuseb esile teatud Voltaire (1694-1778): ,,Mikromegas" häälestatus ja varjundid) esteetiline nõue, teatud Rousseau (1712-1778): Eksootika (idamaisus jne) ilu(ideaal)- täpselt keegi ei . ,,Arutlus teadusest ja Fragmentsus romantikute tea, mis see on, ning see ei kaunitest kunstidest" loodud (pea) hõlma endas ainult . ,,Arutlus inimeste Ünenäolisus omane just positiivseid asju ebavõrdsuse päritolust ja jeenakatele! Luule jääb romantiliseks, aga
Tavakõne viia dialoogi – näiteks talutüdruk pannakse talutüdruku kõnepruuki rääkima. See on otseses vastuolus klassitsismi mõttega, kus tavainimestest eriti ei räägitud. Voltaire kutsus üles mitte rääkima madalatest asjadest vaadatuna ülevalt, vaid just madalast vaatepunktist (rahvalikuma keele kasutusele võtmine). Kirjutanud palju raamatuid, kus pilk läheb idamaadesse, see on ka võõrandumise idee. Voltaire’le on omane idamaisus, eksootika, võõrandumine. Tema üks juhtivamaid temaatikaid on fanatism. Ta võitles selle vastu ja leidis, et fanaatilisus on halb. Voltaire’i looming läheb sajandi keskel pooleks. Varasemad mõtted saavad uue tõuke 1756ndal aastal (toimus Lissaboni maavärin, mille kohta ta kirjutab poeemi). Voltaire’il purunes siis usk maailma harmooniassa. Ta leidis, et maailm on suur disharmoonia ning jumalik ettehool ei päästa kedagi.
*kvantmehhaanika sünd (Max Planck) *Einsteini erirelatiivsusteooria *dünamiit (Nobel) 2 >kujutavas kunstis, kirjanduses esialgu juugendstiil, hiljem ekspressionism >muusikapealinnadeks Pariis, Viin (Debussy, Strauss) >filmikunsti levik Ameerikas (Charlie Chaplin) >muudatused moes (seoses viktoriaanliku ajastu lõpuga):öeldi lahti korsetist=>kõrge vöökohaga kleidid; idamaisus >spordi populaarsuse tõus =>1896. a I olümpiamängud; jalgpall 3. Esimene maailmasõda 1. august 1914-1918 põhjused >imperialistlike suurriikide vastuolud >võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast (eriti Saksamaa-Inglismaa, Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani pärast) >võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast >Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti ajend
hukatusse. Voltaire üritas dialoogi viia tavakõne tasemele. Kutsus üles mitte ehitama teose teksti üles ühes keeles(ühes kontseptsioonis), nt madalate asjade puhul kasutada madalat karakteristikat. Nt talutüdruk rääkiski nagu taluinimene jne. Tollases teostes polnud kombeks kasutda ei- tea-mis-keelt, rääkima pidi viisakalt. On kirjutanud palju raamatuid, kus tema pilk läheb idamaadesse. Võõrandutakse oma enda kultuurpildist ja oludest. Kõigis Voltaire'i juttudes on iseloomulik idamaisus. 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Nagu ka tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline. On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire
annaabi.ee 
