10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): · Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. · Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst:
c. Kaubandus – ehted, merevaik d. Merel sõit – puust paadid e. Nim. protoeurooplasteks, eestlastel palju nende geene – lääne kultuur 2. Kammkeraamika kultuur 4000 e.m.a a. Protoeurooplase ida kultuur b. Keraamilised potid (kala fermenteerimiseks) c. Asustus paikne, 4,5 perega 100-200km2 d. Elasid vee ääres 3. Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur) a. Infogermaanid, idakultuurist vähe geene, võimalik vägivaldne vallutus b. Maa 10-20km2 c. Karja- ja teraviljakasvatus (sead, kitsed, veised, lambad, nisu, kaer, oder, lina) d. Vilju kasvatati õlleks e. Inimeste arv suurenes, naised jäid 5cm, mehed 10cm lühemaks 2000 e.m.a inimesed kadusid, lokaalne katastroof Soomest Kreekani Suhted kiviajal: • Hõimu-/sugukonnasisesed
V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam
V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m)
V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. – 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid – pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m)