meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades 110 meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12..
Mõniste kerkel. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. 31.Ordoviitsiumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Ordoviitsiumi lademete avamused paiknevad Põhja-Eestis. Ladestu moodustavad purdkivimid, karbonaatkivimid ja kukersiit. 32.Siluri lade Eestis, avamus ja kivimid: Siluri ladestu avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Ladestu koosneb väga erinevaist karbonaatkivimeist. 33.Devoni lade Eestis, avamus ja kivimid: Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu–Mustvee joont. Eraldi asuv Devoni avamus on Narva jõe keskjooksul. Devoni valdav kivimitüüp on liivakivi, vähesel määral karbonaatkivimeid. 34.Maavarad aluspõhja kivimites: Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 35.Maavarad pinnakattes: Liiv, kruus, viirsavi, turvas ja ravimuda. 36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad Eesti territooriumi pindalast 22,3%
Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Kaguosas, Käina Heltermaa ümbruses katavad suuremaid alasi nn basseinimoreen ja viirsavi. Basseinmoreeni kujunemist seostatakse liustiku taandumiseda. Maapind on sellel alal väga tasane ja mullad suures osas märjad. Luited katavad ligi kolmandikku Kõpu poolsaares. Luited on 70 150 m pikad ja enamasti 2-7 m kõrged. Mardihansu lahest idakirde poole jäävata 4-8 m kõrgust ala ilmestavad liivased ja metsased, soisete pikinõgudega rannikuvallistikud, mis ulatuvad soostunud Tihu järvedeni. Tahkuna poolsaar on suuremas osas vähem kui 10m kõrgune ja selle äärealad loodes, põhjas ning idas on luitelised. Põhjaranniku luited küündivad kuni 19 meetrini. Poolsaare asub Kaibaldi nõmm. Poolsaare sisenõgudes olnud järved on peaaegu kinni kasvanud.
iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik (sammalloomad, mereliiliad jne.). Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed – kalad, skorpionilaadsed. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvavee setteid. Devoni ladestu (405 – 350 milj. a. t.) settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu-Mustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel, ajal, mil Skandinaavias kerkisid mäed, oli Eesti maismaa. Devonist alates muutus Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks. Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori lähedal olevat Ida- Euroopa platvormi loodeosa laialdasi piirkondi hõlmavat ja järk-järgult lõuna suunas vajuvat nõgu.
annaabi.ee 
