iseloomult mitte isiklikud, vaid küsimus otsustati hõimukuningate otsustega. Chlotilde mõjutusel ja oma võimu kindlustamiseks lasi Chlodovech end koos oma malevaga 496.a. ristida.3 Legendi järgi lausus Chlodovechi ristinud Reimsi piiskop Remigus kuningale:" Langeta oma pea! Põleta see, mida oled varem teeninud, teeni seda, mida oled varem põletanud."4 Ta astus ristiusku ortodokse kiriku rituaali järgi ja erines selle poolest teistest barbaritest, läänegootidest, idagootidest, vandaalidest, burgundidest ning langhobardidest, kes olid ariaand. Arianismi pidas aga valitsev kirik ketserluseks. See oli osav poliitiline samm, mis kindlustas Chlodovechile Gallia edasisel vallutamisel roomlastest vaimulikkonna toetuse. Rooma vaimulikud kartsid, et ketserlikud ariaanid võivad kiriku rikkusi ohustada. Sõlas läänegootide Toulouse'i kuningriigi vastu toetas Akvitaaria vaimulikkond Chlodovechi. Akvitaaria ühendati frankide kuningriigiga.
See ,,Jaga ja valitse" põhimõte iseloomustas Inglismaa diplomaatiat sajandite jooksul Justinianus oskas naabritega käituda nagu malenditega. Ta mõtles süsteemselt. Kui bulgaarlased said liiga tugevaks, siis ässitas ta nende vastu hunnid. Hunnide juht Attila sai palka kui impeeriumi väejuht. Kui hunnid muutusid ohtlikuks, siis ässitas ta nende vastu avaarid. Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta jagu frankide abiga. Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim. Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal. Selleks, et Pärsia ei saaks olla vahendajaks kaubanduses India ja Hiinaga, püüdis
Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi kõik, et hea valitsuse ja rahupoliitikaga tagada idagootide riigi püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus- läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele
Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi kõik, et hea valitsuse ja rahupoliitikaga tagada idagootide riigi püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus-läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja
annaabi.ee 
