Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsiooni folliikulitest menstruaaltsükli alguses. Meestel Follikulotropiin == stimuleerib seemnerakkude moodustumist. LH (luteiniseeriv hormoon). Nim. ka Stimuleerib ovulatsiooni, kollakeha moodustumist ning östrogeeni ja luteotropiiniks (naistel) või ICSH progesterooni sekretsiooni selles. Koos östrogeeni ja progesterooniga Hüpofüüs (eessagar) interstitsiaalrakke stimustimuleerivaks stimuleerib emaka limaskesta paksenemist. Meestel põhjustab hormooniks (meestel) androgeenide moodustumist.
Paradoksaalselt testosterooni manustamine inhibeerib spermatogeneesi ja seega vähendab meeste viljakust. Testosteroon avaldab oma toimet dihüdrotestosterooni kaudu, mis on testosterooni aktiivne metaboliit. Testosteroon ise põhjustab genitaalide maskulinieerimist mees embrüos ja reguleerib hüpofüüsis LH/ICSH produktsiooni. Mõlemad hormooni vormid seonduvad tuumaretseptoritega. Testosterooni võib manustada subkutaanse implantaadiga või transdermaalse plaastriga. Kui manustada suu kaudu, siis testosteroon metaboliseeritakse kiiresti maksas. Kõik testosteroon seondub plasma
See toimub negatiivse tagasisisde teel. Testasterooni langus veres stimuleerib hüpotalamuse ja hüpofüüsi vahendusel rohkem testosterooni. Hüpotalamuses on suguhormoonide produktsiooni mõjutavaks hormooniks gonadoliberiin. Gonaadid on sugunäärmed. Meestel stimuleeritakse gonadoliberiini eessagaras produtseeritakse hormooni mille nimetud on ICSH e interstitsiaalrakke stimuleeriv hormoon. Aga see hormoon on identne naise organismi LH'ga. · naise organism reguleerib hormoonide väljutust hüptalamuse ja hüpofüüsi eessagaras. Hüpofüüsi eessagara hormoon FSH stimuleerib östrogeenide hormoone ja LH naisel produtseerib gestageenide produktsiooni. LH stimuleerib kollakehade arengut. Menstruatsioontsükkel · perioodiline muutus naise organismis, mis toimub
läbi membraani.onkootne rõhk-tingituna valkudest ,mis moodustub väikese osa vereplasma osmootsest rõhust. Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts. Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e. türotropiin; STH e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH e. follikulotropiin; LH e. luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool.
V SISESEKRETSIOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool