Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus: mustjashall, violetne · Olek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järg i: 2,66 · Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3)2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis
· Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3; IF5; IF7 Bromiidid: IBr Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina
Kuna kartul sisaldab tärklist peaks värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks. Aatommass: 126,9045 Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3) 2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Tahkel joodil on omadus kuumutamisel sublimeeruda, see tähendab aurustuda ilma, et vahepeal tekiks vedelat olekut. Aurude jahtumisel moodustuvad uuesti tahke aine kristallid. Antiseptikuna meditsiinis Kilpnäärme diagnostikas Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks. Katalüsaatoritena Looma ja linnutoidu lisanditena
Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (ids sinililla) joodi auru värvusest. · Kõvadus puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine. · Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. Keemilised omadused: · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Toime teed: Ained võivad imenduda kehasse. ja hingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . Sissehingamise oht:
vedelana. 1.3. Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. · Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . · Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks.
gaas, o-a: -1, 0, +1, +3, +5, +7. Üks kõige aktiivsemaid keemilisi elemente. Reageerib vahetult kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Lihtainete reageerimisel Cl 2-ga → kloriidid. Mittemetallidest reageerib: vesinikuga → HCl – väga eksotermiline reaktsioon; lämmastikuga → NCl3 (elektrilaengu toimel); hapnikuga → oksiidid; fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil); joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl, Saamine: laboris taval. HCl + oksüdeerijad ; tööstuses: peaaegu eranditult elektrokeemiliselt.Kasut – väga laialdane, oksüdeerivad ja pleegitavad vahendid, kloororgaaniliste ühendite tootmiseks. Broom (Br)- Avastas A.J.Balard 1826 Vahemere soolakontsentraatidest, ainus toatemperatuuril vedel mittemetall. Looduslik Br koosneb 2 stabiilsest isotoobist, sisaldub merevees ja soolajärvedes, naftapuuraukude vees jm. Biotoime: suhteliselt ühtlaselt organismis jaotunud
- plahvatusega valguse toimel või süütamisel, ahelmehhanism - lämmastikuga → NCl3 (elektrilaengu toimel) - tavaliselt saadakse NCl3 teisiti) NCl3 – väga plahvatusohtlik tumekollane vedelik - hapnikuga → oksiidid - tähtsamad Cl2O, ClO2, Cl2O6 ja Cl2O7 kõik ebastabiilsed (plahvatusohtlikud) gaasid või vedelikud - fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil) - joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl Kloor (lihtainena) tõrjub bromiididest välja vaba broomi ja jodiididest vaba joodi: Cl2 + 2Br-- → 2Cl- + Br2 3.27.3. Kloori sisaldavad happed ja nende soolad - levinuim HCl (vesinikkloriidhape, vana nimetus soolhape): 37%-line gaasilise HCl lahus vees, d = 1,19 kg/dm 3 - puhtal kujul saadud ainult HClO4 (perkloorhape), teised happed saadud ainult vesilahustes (kuid tuntud on nende soolad) Cl o.-a
annaabi.ee 
