ka mulla pidev varustatus orgaanilise ainega (Maaeluministeerium 2006:12). KI on leetjas muld, milles toimub lessiveerumine ning mille tõttu võib olla heledam kollakashall või pruunikas hall horisont vahel (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakestemehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveernud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurnesisseuhtehorisont (Bt), mis on savi- ja ibeosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Tavaliselt on lähtekivimiks kas kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid
Dm. Lasuvustihedus on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem lasuvustihedus on struktuursetes muldades. 1...1,3 g/cm3 ideaalselt hea põllumuld 3 1...1,9 g/cm tavaliselt mineraalmullas üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 0,2...0,4 g/cm3 turvasmuldadel Mulla paisumise tulemusena kevadel lasuvustihedus väheneb ja suvel mulla kuivades see suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Suurem on lasuvustiheduse muutumine savides ja tunduvalt väiksem kergema lõimisega muldades. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Arvutatakse mulla tahke faasi tiheduse ja lasuvustiheduse abil järgnevalt: De - Dm Pü (%)= × 100 De
mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3). Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem Dm on struktuursetes muldades. Ideaalselt hea põllumuld 1...1,3 g/cm3.mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Savides Dm muutus suurem, kergetes lõimistes väiksem. 38. Mulla poorsus Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast
· mullapeenese (mullaosakesed läbimõõduga alla 2 mm) vähesus, mis halvendab oluliselt mulla füüsikalis-keemilisi omadusi (veehoiuvõime, neelamismahutavus jne); · õhuke mullaprofiil, mis on tingitud muldade väljaarenematusest ja mille tagajärjeks on sageli suur koreselisus; · turvastumine, mille tagajärjel toimub orgaanilise aine akumulatsioon, mineralisatsioon puudub; · leetumine mulla pindmine kiht vaesub ibeosakestest ja kergesti lagunevatest mineraalühenditest, mille tagajärjel väheneb toiteelementide sisaldus künnikihis ning halvenevad ka mulla füüsikalised omadused; · happesus, mille tagajärjel kuhjub mulda toksilisi mangaani ja alumiiniumi ioone ning halveneb toitainete omastatavus; · vähene bioloogiline aktiivsus, näiteks orgaanilise aine vähesuse tõttu; · erosioon kalletega aladel ja deflatsioon tuulele avatud põldudel; 6
annaabi.ee 
