13. Mis sai Theseuse isast ja emast? IV IASON Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg. Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tal tuli kodust põgeneda. Õnneks jõudis ta oma väikese poja Iasoni kindlasse kohta toimetada. Ta usaldas poja kentaur Cheironi hoole alla. (Sama kentaur oli ka ka Achilleuse õpetaja. Kentaure peeti headeks pedagoogideks.) NB! Suurenda pilit! Thorvaldsen. Iason. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Iasonist kasvas tugeva kehaehitusega, laia silmaringiga ilus noormees. Täisealiseks saades otsustas ta lelle ette ilmuda ja nõuda oma õigust troonile. Karta polnud tal midagi, sest tema vastu ei saanud isegi kümme tavalist jõumeest. Peliasele oli ennustatud, et tal tuleb karta ühe sandaaliga meest. Ja juhtuski, et kui Iason oli Iolkosesse teel, kohtas ta jõe ääres üht vana naist. See polnud keegi muu kui Hera ise, kes soovis noormehe iseloomu proovile panna
Tirynsi ja Mükeene vastu, kus ta valitses kuni oma surmani. Perseuse lugu on tavaline skeem Vana-Kreeka, kuid ka Lähis-Ida ja paljude muude piirkondade kangelase sünnist. Valitsejale ennustatakse, et vastsündinu kukutab kuninga (Kyros II) või toob kuningriigi huku (Trooja Paris), mille peale kuningas üritab kõigest väest last tappa, kuid saatuse kiuste mingi kalur või karjane päästab lapse ja ennustus saab aastate pärast tõeks. Mis eristab Perseust Iasonist ja Theseusest, on üllatavalt rahumeelne lõpp. Helena oli Zeusi ja Leda (või Nemesise) tütar. Helena erakordse ilu pärast röövis ta juba lapseeas Theseus, kuid Helena vennad vabastasid ta ja tõid kaunitari tagasi koju Spartasse. Et edaspidi ära hoida asjatud tüli tema kosilaste vahel, pakku Odysseus välja ettepaneku anda vanne, et kõik aitavad seda meest, kelle Helena neist endale valib. Seepärast kogunesid pärast seda, kui
· Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: · Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. · Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. · 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja
Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht.
Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht.
Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.