liitumisest Avalonia pisimandriga ja nende vahelise Törnquisti mere kadumisest, mis leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid Avaloniaga täienenud Baltika kratoon ning Põhja-Ameerika (Laurentia) jõudsasti ja liitusid ajastu lõpuks täielikult. Liitekohal, endise Iapetuse ookeani asemele, hakkas kerkima Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida- Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise tagajärjel taandusid mered järk-järgult üha kaugemale mandriäärtele. Endiselt eksisteeris ekvaatorilt lõunanabani ulatuv Gondwana hiidmanner, mille idaots (Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Hiina) ulatus troopikasse, lääneserv (Lõuna-Ameerika, Aafrika) aga lõunanaba piirkonda, Araabia,
Nautis tantsimist, laulmist. Valvas laste sünnitamiste üle. Dionysos veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg. Ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Dodona pühakoht Epeirose maakonnas. Seal on ka Zeusile pühendatud tamm. Echo mäginümf, kes oli armunud Narkissosesse, kuid kelle armastuse mees ära põlgas. Heeros jumala ja inimese vahepealne kangelane. Nt. Herakles. Epimetheus - Epimetheus oli Iapetuse poeg ja Prometheusi ning Atlase vend; Pandora abikaasa. "Epimetheus" tähendab kreeka keeles "tarkust tagantjärele". Eris tülijumalanna. Tema saadetud kuldne õun oli tõeliseks Trooja sõja põhjuseks. Erinnüsed kättemaksujumalannad. Sündisid Uranose verest. Jälitasid mõrvareid, valevandujaid ja ajasid oma välimusega hulluks. Eurydike - tüdruk, kelle Orpheus suure armastuse pärast allilmast ära tuua tahtis. Gaia maajumalanna. Kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja.
Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks. (Per Andersson, 2009) Väikesel riba fjordide saarekeste ribal Lääne-Lapimaal (Põhja-Norras), paljandb aluskord, mille vanus on 1700-1550 miljonit aastat. Antud kivimid, gneiss, paljud graiidid ja tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009) Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009) Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid.
Kesk- 550 mln aastat tagasi avanes Baltika ja mingis kindlas kohas ja planetaarne Devoni ajastul Eestis oli ladestunud 15-47 m Erinevale voolusuunale ajas. Põimjaskihilisuse Laurentia vahel Iapetuse ookean ning edaspidi järgi saab leida voolusuunda ja kiirust. ülemaailmne liivakivilasund, tekkinud madalmeres ja püsis Baltika iseseisva kontinendina kuni deltaaladel (praegu kuulub Pärnu lademesse) .