Normaalses organismis peab see antagonism insuliini ülemäärast toimet tasakaalustama. Kuid võib juhtuda, et mõne haiguse ja eriolukorra puhul ületab antagonism normi piiri. Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma. Tekib insuliini kõrge verenivoo ehk hüperinsulineemia faas, kus vähemalt esialgu vere suhkrunivoo on normis. Hüperinsulineemia faas on suhkurtõve II tüübi kujunemisel alati olemas, kuigi selle põhjused võivad olla erinevad. MIDA HÜPERINSULINEEMIA ENDAGA KAASA TOOB? Mõnes mõttes on see luksusfunktsioonja niikaua, kui kõhunäärme rakud suudavad kõvasti tööd tehes rohkesti insuliini toota, suhkurtõbe veel ei teki, arenevad vaid muud haiguslikud nihked (kalduvus kõrgvererõhule, vereringehäired, suurenenud eeldused edasiseks
· atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma. Tekib insuliini kõrge verenivoo ehk hüperinsulineemia faas, kus vähemalt esialgu vere suhkrunivoo on normis. Hüperinsulineemia faas on suhkurtõve II tüübi kujunemisel alati olemas, kuigi selle põhjused võivad olla erinevad. Mõnes mõttes on see luksusfunktsioon ja niikaua, kui kõhunäärme rakud suudavad kõvasti tööd tehes rohkesti insuliini toota, suhkurtõbe veel ei teki, arenevad vaid muud haiguslikud nihked (kalduvus kõrgvererõhule, vereringehäired, suurenenud eeldused
Kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini tuleb iga päev juurde süstida. Tavaliselt haigestutakse kiirelt. Esineb noortematel inimestel ja lastel. Haiguse teket soodustab , umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus. Sümptomitest esineb pidev janu, suurenenud uriinikogused, kehakaalu langus, vahel nägemihäired ja muud haigusnähud. 2.2 Teine tüüp Teise tüübi ehk insuliinisõltumatu diabeedi korral esineb hüperinsulineemia ja insuliiniresistentsus. See on elustiilist tingitud haigus. Haigestumine toimub aeglaselt ja esialgu ilma sümptomiteta.Esineb rohkem keskealistel ja vanematel inimestel, kellel on metaboolse sündroomile iseloomuliku haigusnähud: ülekaalulisus, kõrge vererõhk, hüperlipideemia. 2.3 Sekundaarne diabeet Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. 2.4 Rasedusaegne diabeet
· Põhiainevahetuse tase alaneb kiiresti kuni 20. eluaastani, seejärel alanemine küll jätkub, kuid väga aeglaselt Hüpotalamuse funktsiooni haired · On leitud, et hüpotalamuse ventromediaalse tuuma (VMH) kahjustus tekitab hüperinsulineemiat & liigsöömist. Arvatakse, et küllastustunnet kontrollib samast struktuurist pärinev leptiin veres. VMH kahjustused hävitavad leptiiniretseptoreid, mis vastutavad söömise kontrolli eest · Hüperinsulineemia vähendab leptiiniretseptorite tundlikkust, mis viib liigsöömisele & rasvumisele. Praeguseks on leitud muteerumisvõimeline nn rasvumisgeen ehk leptiinigeen · Lateraalse hüpotalamuse (LH) kahjustused on tekitanud eelmistele vastupidiseid mõjusid. Nii võib teatud mööndustega oletada, et need kaks ajustruktuuri võivad rasvumise & teiste söömishäiretega seotud olla Rasvumise hüpoteesid
annaabi.ee 
