Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond:
Tuisu Jüri oli suurte kogemustega kalur, kes rääkis ja jagas oma elutarkusi teistega. Pidas kinni rannarahva kommetest ja andis neid edasi oma järglastele. Suur soov oli ehitada oma sumplaev. Hoolis oma perekonnast. Pere oli tema elus tähtsal kohal. Tuisu Jüri oli väärikas ja töökas kuni surmani (suri laeva laudade juures). Naiste ja meeste kohustused NAISED MEHED Laste kasvatamine Hülgejaht, kalapüük Majapidamistööd (söögi (mõrdade puhastamine ja tegemine, koristamine korrastamine, võrkude jm) parandamine jm) Vajadusel kalapüük Sumplaeva ehitamine Kariloomadega Koduõlle valmistamine tegelemine Põllutööd Põllu harimine Perele raha teenimine
hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab peategelane oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata sellest kõigest tahab Kustas lõpuni viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Hea sadam" orb Julius saab omale uue kodu mereäärses kalurikülas Taavi juures. Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul põgeneb ta venna juurde. Lisaks õele toob Julius Tallinnast ka oma isa. Noorele poisile jääb silma naabertalu vanim tütar Sessi, neiu ema aga keelab noorte suhte ära. Julius otsustab lahkuda rannast,
esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ühemehepaate, tegeleti küttimise talviti ja kalapüügiga suviti(hülgejaht). saared olid enamasti asustamata ja need avastasid hülgekütid. majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg ~5000 eKr tuli lõunapoolt savinõude valmistamine, algas noorem kiviaeg, keraamikaga tegeles Kunda kultuuri järgsed in. ~4000 eKr hakkas levima kammkeraamika, püügimajanduse kõrgjärk, külvati esimesed seemned(kaer, oder), nõud on koonused ja ilusama välimus. suusad/regi võeti kasutusele. arvati, et inimesed olid lühikesed/tõmmud/pilukil silmad
kohalikku ellu, püüab kala ja kõib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab Kutas oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata selelst kõigest tahab Kustas lõpuks viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub oma armastusest Hildest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selgelt merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. TEGELASED: Kustas - Ta on suhteliselt iseseisev inimene. Ta suutis kuueks aastaks perest eemale minna ja hiljem naabermaia kolida. Samas jätab ta natuke liiga lapseliku mulje, sest elab nii kaua vanemate kulul, kuigi ta teab, mis olukord kodus valitseb, siis toob ta koju raha aemel hoopis pilli. Kustas on lõbujanuline, talle meeldib teistele pilli mängida, naii taga ajada ning seigalda nii maal kui merel. Poiss on julge, sest ei karda tormist merd ega
turismi suurendada ning maakonna majandusliku seisukorda läbi selle parandada. Kindlasti tuleks leida moodus rohkemate turistide meelitamiseks Saaremaal toimuvatele üritusele, nagu Õlletoober, Saaremaa ralli, Merepäevad, Ooperipäevad, Lossi päev, Saaremaa Valss jne. Teiseks tuleks suurendada konverentside ning koolituste tõttu Saaremaa külastavate inimeste hulka. Kui luua atraktiivsemaid pakette ning siduda konverentse mingite teiste tegevustega (ekskursioonid, näidis hülgejaht, spa pakettide lisamine, jne) ning seda kõike hästi reklaamida, oleks võimalik ehk talvisel hooajal rohkem külalisi piirkonda meelitada, et vähendades hooajalisust. Kolmandaks on läbi Saaremaale omapärase looduse võimalik korraldada väga head õppeturismi, kus õpetataks huvilistele kohaliku loodust, korraldada õppelaagreid (taimed, loomad, maavarad, maastik) ning teha koostööd ülikoolidega, kes saaksid oma õpilasi Saare maakonda praktikale saata.
Katsetes kasutati tavaliselt 200-500 sõna pikkuseid jutustusi, mille õppimiseks anti suhteliselt vähe aega (u 2 x sai läbi lugeda). Meeldejäetu normaliseerimine. Assotsiatiivsete käistluste kohaselt oleks pidanud see kohe ununema, kuid vastupidi: looetud jutustused jäid katsealustele suhteliselt hästi meelde, kuid esines palju esmase informatsiooni moonutamist. Nt tekstist loetud hülgejaht muutus kontrollimisel hoopis kodusemaks kalapüügiks. Toimus nn teksti normaliseerimine. 9) Semantiline ja episoodiline mälu. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Informatsiooni meeldejätmisel see abstraheeritakse ehk vabastatakse kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Semantiline mälu kujuneb valdavalt teadvustatud õppimise tulemusena.
annaabi.ee 
