säilitada ja uurida kaitstavaid ökosüsteeme ning võrrelda neid aladega, mis inimese elutegevuse tagajärjel on muutunud või muutumas. Ainuke eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Liikide ja nende elupaikade paljusust on hakatud nimetama bioloogiliseks mitmekesisuseks. Eestis kasvab saarema umbrohi ja eesti soojumikas, keda mujal maailmas ei kasva. Mida paremad tingimused, seda parem ja liigirikkam on ala elustik. Osad liigid on laialt levinud ja hävimisoht on väike, osasi on aga vähe ja ,et need ei hävis tuleb nende elupaiku säilitada. Inimene peab tegutsema nii,et ta ei kahjustaks tervetes ökosüsteemides kehtestatuid seaduspärasusi. Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandite uurmiseks ja tutvustamiseks. ( Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi. ) Looduspargid on iseloomulik looduse või kultuurimaasikuga kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet
seisukohalt. Tänaseks on inimene väga palju looduskeskkonda muutnud selle tulemusena muutub elukeskkond nii inimese kui ka kõigi teiste elusorganismide jaoks järjest halvemaks. On tekkinud vajadus midagi ette võtta, et säilitada veel järele jäänud bioloogilist mitmekesisust. Selleks on vajalik tegutseda nii, et säiliks sobiv elukeskkond meie järeltulijatele ja teistele elusorganismidele. Osa liike on laialt levinud, nende hävimisoht on väike. Osa liike asustavad vaid mingit väikest ala ja et need ei häviks, tuleb säilitada nende elupaigad.
Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine). Must-Aafrika Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur. Kagu-Aasia Kagu-Aasias on mitmekesise väärispuiduga vihmametsad. Majandamine on aga seal ebaõige ja metsade pindala väheneb. Väga palju puitu kasutatakse kütteks. Ida-Aasia 1. Jaapanis on metsad keskkonnaotstarbelised, neid majandati pikka aega halvasti. Jaapan on oluline puidu importija. 2. Hiina metsavarud on koondunud sisealadele ja neid on suhteliselt palju. Metsa varutakse-töödeldakse siseturule. Põhiliselt on seal okasmetsad.
ähvardab haruldasi liike mitmel moel. Kui võimalikud elupaigad jäävad üksteisest liiga kaugele, ei saa enam toimuda isendite kontakte, ka ei jõua taimede seemned järgmise sobiva kasvukohani. Sellistes tingimustes hakkab toimuma koosluste vaesumine ja kooslused muutuvad eriti tundlikeks igasuguste väliste faktorite suhtes (ootamatud külmad, haigused jne). Samas on eraldatud metsasaartes elava väikese kohaliku populatsiooni hävimisoht (küttimine, tulekahjud) tõenäolisem kui suurel populatsioonil. Väikest populatsiooni ähvardab lähisu- gulus, kuna kooslust asustavad populatsioonid ei täiene enam uute isenditega, lakkab geenivahetus ning võib langeda kogu populatsiooni elujõulisus. Looduskeskkonna killustamine võib kahjustada ka neid loomaliike, mis vajavad suurt ühtset elamisala. Eestis võib looduslike metsade ja rabade pindala vähenemine ning killustamine kaasa tuua must-toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise
geenisiire sugulasliikidele ( näit. Raps : Soov kasvatada rapsi biokütuseks (Brassica napus) Willamette orus, kus on traditsiooniline Brassica juurviljade seemne tootmise piirkond Brassica seemnetootjad mures, et biokütuse rapsi kasvatamine rikub nende puhta seemne. Uurimisprojekt, et testida geenisiiret rapsi ja Brassica juurviljade vahel. Hetkel vähe teada rapsi ja Brassica juurviljade hübridiseerimise kohta) kasulike putukate hävimisoht, biodiversiteedi vähenemine. Geenisiire on probleemiks kõigi taimede puhul, olenemata nende aretusmeetodist. Teiste ohtude osas ei ole mahukad uurimistööd leidnud tõendusmaterjali. (loeng 7-gmo ja keskkond) Geenitehnoloogia ja klassikalise sordiaretuse võrdlus Klassikaline: limiteeritud sama liigi isenditega (või lähedased liigid) · Tuhandeid ristamisi hiljem - garantiid ei ole, et soovitud effekt on saavutatud. · Mittesoovitud geenid kanduvad samuti üle · Võtab kaua aega
seisukohalt. Tänaseks on inimene väga palju looduskeskkonda muutnud selle tulemusena muutub elukeskkond nii inimese kui ka kõigi teiste elusorganismide jaoks järjest halvemaks. On tekkinud vajadus midagi ette võtta, et säilitada veel järele jäänud bioloogilist mitmekesisust. Selleks on vajalik tegutseda nii, et säiliks sobiv elukeskkond meie järeltulijatele ja teistele elusorganismidele. Osa liike on laialt levinud, nende hävimisoht on väike. Osa liike asustavad vaid mingit väikest ala ja et need ei häviks, tuleb säilitada nende elupaigad. 22. Eesti rahvuspargid. Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil. Lahemaa Rahvuspark loodud 1971. esimesena. Matsalu rahvuspark, karula rahvuspark, soomaa rahvuspark ja vilsandi rahvuspark. 23. Igameheõigus ja looduses käitumine. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurimaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa
Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine). Must-Aafrika Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur. Kagu-Aasia Kagu-Aasias on mitmekesise väärispuiduga vihmametsad. Majandamine on aga seal ebaõige ja metsade pindala väheneb. Väga palju puitu kasutatakse kütteks. Ida-Aasia 1. Jaapanis on metsad keskkonnaotstarbelised, neid majandati pikka aega halvasti. Jaapan on oluline puidu importija. 2. Hiina metsavarud on koondunud sisealadele ja neid on suhteliselt palju. Metsa varutakse-töödeldakse siseturule. Põhiliselt on seal okasmetsad.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
