koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme: - kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? - statistilised tulemused: mõjutab küll - nn kriitiise ea teooria (alates Lenneberg 1967); - on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; - Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6-7
kakskeelsus pole kahjulik. kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. teist keelt võib omandada mis tahes eas, aga tulemused erinevad. Põhiprobleemid: Kas keele omandamise vanus mõjutab keele omandamise kvaliteeti? Statistika näitab, et mõjutab. Kriitilise ea teooria - on uurimusi, mis näitavad, et mõned täiskasvanuna alustanud jõuaks emakeelse kõneleja tasemele. Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid – kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidžinid, kreoolid.
· kakskeelsus pole kahjulik. · kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. · kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. · teist keelt võib omandada mis tahes eas, aga tulemused erinevad. Põhiprobleemid: · Kas keele omandamise vanus mõjutab keele omandamise kvaliteeti? Statistika näitab, et mõjutab. Kriitilise ea teooria - on uurimusi, mis näitavad, et mõned täiskasvanuna alustanud jõuaks emakeelse kõneleja tasemele. Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. · Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidzinid, kreoolid.
(aju töötab rohkem) • Teist keelt võib omandada mistahes eas (kuigi tulemused on erinevad; lapsena parem). (Mitmekeelsed lülituvad kiiremini teisele ülesandele) Kakskeelsuse uurimine keeleteaduses Põhiprobleeme: kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? statistilised tulemused: mõjutab küll nn kriitilise ea teooria (alates Lenneberg 1967); on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6–7 Kakskeelse lapse ema peaks jääma ainult oma keele juurde, mitte kasutama lapsega rääkides teist keelt. keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3
annaabi.ee 
