[1] Mõned liigid lendavad ainult lühikese perioodi keskel hämaruses või koidu ajal, samad kui teised liigid ilmuvad hiljem õhtul ning teised umbes südaöö paiku, aga selliseid liike võib aegajalt näha ka toitumas päeva ajal. Mõned levinumad liigid Aafrikas nagu Cephonodes hylas virescens ,Leucostrophus hirundo, and Macroglossum trochilus, on päevase eluviisiga. Enamus täiskasvanud surulastest toituvad nektarist, kuid on ka mõned troopilised liigid kes toituvad silmavedelikest. Mõned taimeliigid on seotud kindla surulaseliigiga ning vaid nemad suudavad taime ära tolmendada. Orhideedel on selline spetsiifiline tolmendamine seotud kullisuruga ehk „hawk moth“, need orhideed vajavad pikka imilonti. Näiteks komeedi
kuldvillaku tagasi otsima, et siis Phrixos saaks uuesti koju minna sellega. Ja kui tal see peaks õnnestuma, siis Pelias lubas selle Kreeka Iasoni valitseda anda. Siis Iason kuulutas kõigile välja, et tuleb selline retk etrte võtta ja mingi Polydeukes ja Orpheus ja siuksed vennad kogunesid kokku ja mereretk võis alata. Esimene peatus tehti saarel, kus olid mingid kiskjad naised ja Hypsipyle oli seal see naiste pealik. Ja siis siuke vahejuhtum, et seal samal saarel Heraklese relvakandja Hylas läks allika juurde mingi vett võtma vms ja siis üks veenümf vaatas, et suht seks poiss ja siis tõmbas ta kuhugile sügavustesse ja siis see Herakles otsis teda igaltpoolt taga, aga ei leidnud ja siis kuna see Herakles jäi sinna ekslema, siis ülejäänd jätkasid sõitu. Järgmisena nad võitlesid ühtede harpüiadega, kes tekitasid haisu igast asjadele. Ja siis ühel õhtul, kui nad ühele saarele
juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri. Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest. I peatus Lemnose saarel, kus elasid ainult naised. Naised mässu tõstnud ja kõik mehed tapnud peale vana kunni, kelle tütar oli naiste pealik Hypsipyle. Võtsid argonaudid lahkelt vastu ja kostitasid neid ka teemoonaga. Herakles lahkus peagi retkest, sest ta relvakandja Hylas, keda kangelane oli väga armastanud uppus nümfi käeläbi. H läks Hylast otsima ja ei naasnudki. Järgmine seiklus harpüiadega. Rauk teadis, mis mehi ees ootas. Z ja Herale ei meeldinud, karistuseks iga kord harpüiad sõid ta toidu ära ja jätsid rõveda haisu endast järele, iga kord kui üritas sööma hakata. Ainsana said aidata argonautidest Borease, suure Põhjatuule pojad. Pojad järgmisel korral kui rauk Phineius hakkas sööma, sööstsid kohe harpüiadele järele ja
noormees. Pelias saatis Iasoni võimatule ülesandele ära tuua kuldvillak, kuid noormees planeeris reisi hästi ette. Iason kutsus kokku omaaja suurimad kangelased (muuseas Herkles ja Orpheus) ja lasi ehitada imelise laeva Argo (laevanina Dodona Zeusi hiie pühast tammest). Teel Kolchisesse sattusid nad Lemnose saarele, kus naised olid kõik mehed mõrvanud ja Arktoni poolsaarele, kus nad tapsid kuukäelised hiiglased. Järgmisel vahepeatusel kadus ära Heraklese sõber Hylas, keda jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis kõiki oma maad külastanud mehi rusikavõitlusse, kellest siiamaani oli ta kõik tapnud. Laeval oli sobilik kangelane Polydeukes, kes kiirelt kuningat võitis ja tappis. Enne Sümbelgaade kohtasid argonaudid Phineust, keda abistades said teada, kuidas läbi pääseda nende ohtlike kaljude vahelt. Teepeal nägid nad veel terve hunniku imesid, kuni nad lõpuks jõudsid Aia sadamasse ja Aiatese
pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu. Järgmine seiklus oli neil harpüiadega, hirmuäratavate lendavate olenditega, kes jätsid alati maha jälgi haisu, mis kõik elavad olendid haigeks tegi. Argonaudid randusid saarel, kus elas tudike, kellel oli ennustajavõime, ja kes alati möödujaile rääkis, mis neid ees ootab, mis polnud Zeusile meelt mööda ja